08 02.8

Las arvud kõnelevad

Sotsiaalia Kaarel Tarand

Teatrielu ja eriti selle rahaline külg on niiviisi avaliku tähelepanu alla tõstetud, käibetõena opereeritakse vaidlustes väitega, et teistes Euroopa riikides on normaalne, kui teatripileti keskmine …

08 02.8

Harv fenomen – barokiaja huumor

Muusika Heili Vaus-Tamm

12-liikmeline ansambel I Virtuosi Italiani tõi publiku ette väga eredalt barokkmuusika suurimad väärtused: pretensioonitu, ülevoolava rõõmu ja sädeleva, fantaasiarikka esituse. Ja millega veel üks vint …

08 02.8

Kas parem informeeritus muudab sõda?

Sotsiaalia Margus Kolga

Sõjanduskirjanduse ja emakeelse sõjaväe puudumine tõi endaga kaasa ka eesti sõjanduskeele närbumise. Puudus keskkond, kus see areneks, ja sihtgrupp, kes seda kasutaks. Nii leitigi end …

08 02.8

Gavin Bryarsi sugestiivne kõlamaailm

Muusika Nele-Eva Steinfeld

Inspireerituna koostööst Kaspars Putniņšiga on Bryars RAMile pühendanud kuus teost, mis kontserdil ka ette kanti. Meeskooriteosed „Lauda 31” ja „Lauda 32”, mis põhinevad keskaegsetel itaalia vaimulikel lauludel …

08 02.8

Autentsust otsides

Sotsiaalia Evi Aruj?

On ühiskondliku olemise vältimatus, et abstraktsioonid saavad tähtsamaks kui vahetu inimlik eksistents. Sotsiaalse arvumaagia sihiks on anda kodanikele kujutlus kollektiivse eksistentsi mõttekusest, täidetusest ja intensiivsusest. …

08 02.8

JUKEBOX – seitsmEKÜMNENDAD – black sabbath

Muusika Vello Salumets

1969. aasta kuulsast Woodstocki festivalist oli möödunud aasta, kui meedia vahendusel hakkasid noored esmakordselt märkama mingit ennekuulmatut, salapärast, kuid vastupandamatut muusikat. See kõlas, nagu oleks …

08 02.8

Kuidas väljendada väljendamatut?

Sotsiaalia Jan Kaus

Kõiki nimetatud teoseid ühendab teatud lähenemisviis: vaadatakse eelkõige n-ö „suurt pilti”, keskendutakse peamiselt tipp-poliitikutele, väejuhtidele, sellist kirjandust lugedes korduvad nimed nagu Rokossovski või Guderian, sellised …

08 02.8

Jälle algab kõik, algab uuesti…

Film Jaak L?s, Tallinn-Berliin

Kõnelesime mõne aasta eest ühe kolleegiga Berliini rahvusvahelisest filmifestivalist ja tema küsis: kas tõesti peab ikka veel eestikeelses lehes kirjutama, et „Berlinale” on üks maailma …

08 02.8

Korpusepoiste raamat on vajalik, kuid mitte ammendav

Sotsiaalia T?Tannberg

„Korpusepoistes” uurimise alla võetud eestlaste osalus Teises maailmasõjas on suuremal või vähemal määral olnud viimastel aastatel pidevalt avalikkuse huviorbiidis ning meedia tähelepanu keskmes. Ja kui …

08 02.8

Haiguste ravi. Kontrollitud

Film Jaanus Kaasik

Vaadeldes filme kui tööstusprodukti, näeb lisaks majanduslikele kaalutlustele ka sotsiaalset või poliitilist tellimust filmi sisu ja/või vormi valikus. Sageli on filmil lisaks ideoloogilise meelsuse kultiveerimisele …

08 02.8

Eesti identiteedi struktuurimuutust otsimas

Sotsiaalia Rein Ruutsoo

Eks sõjaeelsegi Eesti Vabariigi haritlaskond maadelnud samade probleemidega, selgitades oma vahekordi vähemustega ja naaberkultuuridega, Euroopaga (vrd 1923. aastal ilmunud raamatuga „Mõtteid valmivast intelligentsist”, 1928. aastal …

08 02.8

Inimlik versus juriidiline tõde

Film Mathura

Hiljaaegu mõtlesin sellele, miks pole raamatud enam sama populaarsed kui viimastel aastakümnetel. Üks põhjusi, mis mulle pähe turgatas, oli see, et raamatut ei ole väga …