Sirp
Postitust Autorit
Palun sisesta otsingufraas ja alusta otsimist
Kirjandus Gerli Kase
Ma arvan, et „Ma olin mereingel” on jäetud liigitamata, sest see luuletus on kui raamatu sissejuhatus. Selles on osake kõigist kolmest peatükist, nii unelevat tunnet, …
Kirjandus Arno Oja
Kaarel Kressa, „Vereurmarohumesi” Luuletajana näikse Eesti Päevalehe kirjandustoimetaja Kaarel Kressa armastavat väheke salapäraseid peibutava kõlaga pealkirju. Tema esikkogu (2005) on „Oidroon”. Kes või mis …
Kirjandus Marko Veinbergs
Vanas salusta armu palus,mis ilus, mis valus,kui vaevana...Kaljuna varises kaela,ei saa! EI SAA !Uueks ilm ja maa! Moirade karjumisi, mis sai?Nüüd õgib Flora ära kõik …
Sotsiaalia Maarja Kangro
Paistab, et idee on meilgi jätkuvalt nii trendikas, et lausa Delfi naistelehes kajastamist leida: eelmise aasta novembris ilmus seal lugu pealkirjaga „Erinevate keelte kasutamine …
Sotsiaalia Jaan Lahe
Kuigi iga ajalooepohh on kordumatu, on tal mõju järgmistele ajastutele ja nii saab tõmmata paralleele ka mineviku ja oleviku vahele. Olles multikultuurne ja multietniline …
Sotsiaalia Juhan Javoiš
Pimesi eitamine on samasugune religioon nagu pimesi jaatamine. Kui sisestada Google’i otsingumootorisse mõiste „god”, saame üle miljardi vaste. Kui sisestada seesama mõiste prestiižsemaisse teadusajakirjanduse andmebaasi …
Sotsiaalia Rait Maruste
Pealkirjas on kasutatud sõna ,,kaasaegne”, mis paneb lootma, et lugeja leiab praeguse, sh üleilmastunud ja Euroopaga lõimunud Eesti Vabariigi suveräänsuse analüüsi ja kriitilist hindamist. Paraku …
Sotsiaalia Rein Taagepera
Kui palju hääli erakonnad on saanud, seda umbes mäletame. Kui palju neilt aga tulevikus loota või karta võiks, seda näitab uksesuuküsimus aastatel 2003 ja …
Sotsiaalia Evi Arujärv
Üks ajakirjanik on kompromissitu: „Häbitu pank teeb Pärdist liftimuusika – vastik-vastikvastik!” Iseenese ebadelikaatsuse pärast punastades tahan siiski meelde tuletada, et loovisikut kaitseb autoriõigus ja …
Sotsiaalia Kaarel Tarand
See vaateviis on ilmselge riigikogu liikmete alahindamine, sest näitab ju nende karjäärikõver võimet eesmärgipäraselt ja sihikindlalt tegutseda, nagu kinnitab ka pääs riigikokku võimet pidevaks …
Mall Jõe „Riik raamaturiiulis“
Ingeborg Arvola „Nuga tulle“
Laura Pörsti „Viimane aasta“
festival „JazzAhead“
Paide teatri „Konsiilium“
In memoriam Naima Suude
Sirbi vahel on Eesti Kultuurkapitali 2024. aasta I jaotuse vihik
Esiküljel Edith Karlson. Foto Piia Ruber
Globaalmuutuste akadeemikuks valiti Ülo Mander
Online-uudised
Oodatakse ettepanekuid riigi kultuuristipendiumide määramiseks
Konkurss “Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2024”
Vaata kogu loetelu
Luuleslämm, koos maailma- Euroopa-, Balti- ja Põhjamaade luuleprõmmu meistritega
Pressiteated
Eelmised
Järgmised