Riigigümnaasiumide arhitektuuriralli tulemused

Vastvalminud riigigümnaasiumid torkavad kohalikus arhitektuuripildis silma ning äratavad uudishimu. Koolimajade ehitamise programmist võidab arhitektuurivaldkond tervenisti.

GRETE TIIGISTE

Pelgulinna riigigümnaasium

Arhitektid Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Kaire Koidu, Jõnn Sooniste, Katrin Vilberg, Lisett Eist, Karoliine Kuus (Arhitekt Must). Sisearhitektid Tarmo Piirmets, Anni Leo (Pink). Maastikuarhitektuuri lahendus Kino maastikuarhitektid. Konstruktorid Arro & Agasild, ehitaja Merko Ehitus. Avati 2023 sügisel.

Mustamäe riigigümnaasium

Arhitektid Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Kaire Koidu, Jõnn Sooniste, Katrin Vilberg, Lisett Eist, Karoliine Kuus (Arhitekt Must). Sisearhitektid Mari Põld, Kadi Karmann, Elizabeth Saal (T43 Sisearhitektid). Maastikuarhitektuuri lahendus Väli maastikuarhitektid.

Konstruktor Kuupmeeter, ehitaja Astlanda Ehitus. Avati 2023 sügisel.

2023. aastal on riigigümnaasiumide programm jõudnud haripunkti. Tallinnas avati tänavu kolm kooli, millest kaks alustasid õppetööd uues, täpselt seda tüüpi õppeasutuseks projekteeritud hoones. Tallinna Mustamäe riigigümnaasiumi (Murg) ja Tallinna Pelgulinna riigigümnaasiumi (Perg) on projekteerinud Arhitekt Must, kes võitis Murgi arhitektuurikonkursi 2019. aastal ja Pergi oma 2020. aastal.

Ühiskonnal on haridusruumile kõrgendatud ootused, kuna seal võrsub põlvkond, kes kogetud ruumi põhjal hakkab kujundama tulevikku ja tuleviku hoonestust. Kui suured sõnad kõrvale jätta, siis kool on ennekõike koht, kus veedetakse kohustuslikus korras pikk osa oma elust ehk 9 + 3 aastat. Et see aeg püsivalt ja hea tundega ühes kohas mööduks, peab ka koolimaja võimalikult kena olema. Võib arvata, et osa täiskasvanud elanikkonnast kannab endaga kaasas veel nõukogudeaegse tuhmi kooliruumi painet. Osalt on see küll ülekohtune väide, ent riigigümnaasiumide kõrval pole neil koolimajadel kuigi palju atraktiivset pakkuda. Riigigümnaasiumid on oma välimuselt rõhutatult tänapäevased, jättes kohati mulje tulevikuarhitektuurist. Mustamäe riigigümnaasiumil on hõbenoole kuju, mis on mõeldud sümboliseerima metalset kosmoselaeva. Kooli õppekava on tehnikahariduse suunitlusega. Pelgu­linna hoone on puidu manifestina ka palju tähelepanu pälvinud ning seda on nimetatud viimase poolsajandi suurimaks puitehitiseks. Peale haridussüsteemi uuendamise etendavad riigigümnaasiumid moodsas arhitektuuripildis pearolli.

Pelgulinna puidune koolimaja

Kolde puiesteel asuv Pelgulinna riigigümnaasiumi hoone moodustub kolmest selgest kuubikujulisest mahust. Uus koolihoone naudib viimasel ajal kuulsust, sellest majast on kirjutatud artikleid¹ ning Arhitekt Must ja sise­arhitektuuribüroo Pink on nomineeritud oma tööga mitmele kohalikule arhitektuuriauhinnale. Perg on saanud kõvasti tähelepanu tänu rohkele puitmaterjali kasutusele nii hoone välisilmes kui interjööris. Hoone kandekonstruktsioonidest on 85% liim- ja ristkihtpuidust, silmapaistvaks arhitektuurseks elemendiks on fassaadi terviklikult kattev puitribistik, mis on maja tunnuselemendina väga fotogeeniline. Liimpuidust sõrestik toimib praktilise varjestusena, kaitstes hoone sisemust kuuma päikesevalguse eest. Puitu on fassaadil isegi rohkem kui varjestamiseks tarvis, kohati isegi seitse prussikihti. Seetõttu on Pergi maja termo­puidust ribifassaad omaette ruumiline objekt. Alumisi horisontaalseid prusse saab kasutada pinkidena, kuhu soovi korral võivad istuda ka niisama möödujad. Iseasi, kas see niimoodi käiku läheb, aga mõte on sümpaatne. Kui harjumuspäraselt on koolimaju ümbritsev perimeeter suletud, tihti ka tarastatud, siis Pergi puhul on üks võite mängulised, mitmekesise haljastuse ja põneva inventariga välialad, mille on loonud Kino maastikuarhitektid. Pelgulinna gümnaasiumi maastikulahendusel on tugev karakter, mis voolab maja arhitektuuriga harmooniliselt ühte.

Pergile omistatud Eesti suurima puithoone tiitel on mõnevõrra meelevaldne, sest täpset kriteeriumi, mille alusel see määratakse, pole paika pandud. Võrreldavaks teguriks võiks olla nii toorpuidu kogumaht, puidu osakaal tarindites või hoone identiteet. Singapuris valmis tänavu mais Toyo Ito projekteeritud Nanyangi tehnoloogiaülikooli maja, mida ülikool ise on nimetanud just kasutatud puidumahu tõttu Aasia suurimaks puidust ehitiseks.² Sel tehnoloogiaülikooli hoonel on teatud stiililist sarnasust Pergiga, mis rihib suurima puithoone tabeli edetabeli etteotsa eelkõige visuaalse identiteedi poolest ning see on olnudki arhitektide teadlik valik, et rõhutada ja visualiseerida keskkonnasõbralikku ehitust ning „jutustada puidu lugu“.³ Ülesanne on lahendatud õnnestunult – tervik on tabav, kaunis ja eristuv. Koolimaja ümbergi kõndides õhkub sellest tugevat puidulõhna. Pole ammu juhtunud, et arhitektuurne kontseptsioon annab end kätte ka lõhna kaudu.

Sisearhitektid Tarmo Piirmets ja Anni Leo on koolimaja interjööris jätkanud sama puidukaasust, mis haakub Arhitekt Musta tervikuga. Hoone keskne element on vaba vormiga puidust astmestik, mis suundub esimeselt korruselt teisele. Astmetel saab koolipere puhata ja suhelda, ühtlasi on võimalik seal õppetööd läbi viia. Vajaduse korral on see paik lava kooliaktusteks või suuremateks koosviibimisteks. Interjöör on tsoneeritud värvide abil, näiteks on garderoob roosa ja teise korruse klaaspiirded ootamatult smaragdrohelised, mis fotol mõjuvad kummastavalt, aga kohapeal on talutavad. Korrustel on kasutatud eri tüüpi põrandamaterjale. Esimene korrus on suures mahus kaetud terrazzo-plaadiga. See materjal võib mõnes tekitada pentsiku meenutuse nõukogudeaegsest ruumist, ent ilma selle kogemuseta mõjub plaaditud põrand väljapeetult. Lisaks on see praktiline valik, arvestades kui palju peab pindu puhastama. Pergi sisemuses on tähtsal kohal lopsakas kõrghaljastus, kõrgeid puid on pandud kasvama sopistustega raamatukokku ja fuajeesse, rohelust leidub mujalgi. See on tore samm, loodetavasti sobib taimedele.

Mustamäe kosmoselaev

Mustamäe riigigümnaasiumi hoone Akadeemia teel ei seisa ühegi kindla materjali eest. Idee noolekujulisest majast ning selle kõrval asuvast spordihallist sündis arhitektuurivõistluse kavandiga „Kuppelmaastik“, millega Arhitekt Must konkursi võitis. Tehnikasuunitlusega kool teeb koostööd Tallinna tehnikaülikooliga ja tulevikus saabki Murg jalakäijate ja ratturite promenaadi kaudu ühendatud tehnikaülikooli kampusega. Promenaadi arhitektuurikonkursi võitis 2022. aastal samuti Arhitekt Must, nende kavand näeb ette tihedat linnamööblit ja esemeid täis tänavat, millesse on põimitud lokaalsed energiatootmise ja -salvestamise funktsioonid. Loodetavasti ei kao kogu selle innovatsiooni käigus ära tehnikaülikooli kampusele niivõrd omane kaunis Soome arhitektuuri mõjuga modernistlik hõng, mis on tugevas seoses ümbritseva männipuistuga.

Murgi ruumid ei ole paraku samamoodi õnnestunud kui Pelgulinna õppehoone. Nagu Pelgulinnas, startis Mustamäel tänavu samuti 360 gümnaasiumiõpilast, maja mahutab neid kokku maksimaalselt 1080. Juba nädalake pärast esimest septembrit tundis koolipere muret varsti terendava ruumipuuduse pärast. Kui Pergi üldmulje on avar, siis Mustamäe koolis on ruumid kokku surutud. Hoone noolekujuline põhiplaan on tinginud ruumiskeemi, kus ühes otsas on kindla peale kitsas ning klassitoad maja põhja- ja lõunaküljel muutuvad samm-sammult noole tipu poole liikudes ahtamaks. Riigigümnaasiumide tüpoloogiale on omane, et koolimajas pole enam suurt aulat, vaid aktused toimuvad avatud alal. Murgis on küll üritusteks nurk olemas, kuid sinna mahub heal juhul vaid pool lennutäit õpilasi. Ala on steriilselt valge, mis rõhutab laval toimuvat, aga vajaka on hubasusest. Samuti ei kujuta ette, missugused on valge mööbel ja põrandad aasta pärast, kuna majast käib ju läbi väga suur hulk inimesi. Avatud aulale loob tausta Maret Sarapu klaassein „Voog“, mis telliti kooli protsendikunsti konkursiga.

Mustamäe kooli sisearhitektuur on kakofooniline – puudub läbiv element ja tundub, et igas paigas on ellu viidud eraldiseisvat kosmosefantaasiat. Õpikeskuses domineerivad sisseehitatud, väga ereda valgustusega riiulid, võimla on anishkapoorilikult karjuv-veripunane ning muusikaklass on tumepruun. Ühtset liini ei leidu pea üldse. Meeldivaim ala on söögisaal, kuhu maast laeni akendest paistab küllaga loomulikku päevavalgust, ning rahulikult maitsekas on ka õpetajate tuba. Klassiruumid on toonilt neutraalsed ja heledad, erilisi arhitektuurseid vidinaid silma ei paista. Nii võib-olla ongi lihtsam õppimisele keskenduda.

Nagu Pelgulinnas, kuulub ka Mustamäe kooli juurde samuti toredalt kirgas väliala, mis hoonekompleksi hallika metallist ja roostevabast terasest fassaadide kõrval silma torkab. Murgi hoonete asetus toimib linnaplaanis hästi – hõbenoole teravik torkab Akadeemia tee poole, põhjaküljele jääb trollide lõpp-peatus, spordihall krundi lõunaküljel tekitab tunde sisehoovist. Varasem mannetu infrastruktuuri asfaltmaastik on saanud endale koolimaja näol kõrvale kena naabri – välisilmes on soovitud hõbenoole idee hästi õnnestunud.

Riigigümnaasiumid nüüdisarhitektuuri esindajana

Vastvalminud riigigümnaasiumid torkavad kohalikus arhitektuuripildis silma ning äratavad uudishimu. See on igati loomulik, sest Riigi Kinnisvara investeerib nende ehitamisse suure hulga raha ning samuti on see arhitektidele hea võimalus ennast teostada, osaledes kutsuvatel, kuid samal ajal väga mahukatel arhitektuurivõistlustel. Seda rallit sõidab enamasti aga suhteliselt kitsas ring meeskondi. Arhitekt Musta juhtum on siinse loo rambivalguses, mitu riigikooli on projekteerinud Salto arhitektid, nende sulest pärinevad koolimajad Viljandis (2012), Raplas (2018), Paides (2021), Rakveres (2022) ja verivärske Narva gümnaasium, mis avati poolteist kuud tagasi. Laia joonega saab väita, et riigigümnaasiume projekteerivad silmapaistvad edukad bürood, kel on raha konkurssidest osa võtta. Lähiajal on valmimas Rae koolimaja (Koko Arhitektid), Narva Eesti riigigümnaasiumi ja põhikooli hariduskompleks (3+1 arhitektuuribüroo) ning kaugemas tulevikus Tõnismäe riigigümnaasiumi uus hoone (Arhitekt 11). Needki nimetatud bürood sõidavad laineharjal.

Arhitektuurivõistluste seis on Eestis hea ning koostöö Riigi Kinnisvaraga sujub. Arhitektide liidu presidendi Andro Männi sõnul oleme selle poolest omadega Lääne-Euroopas, protsendikunsti konkursid pole veel samasse seisu jõudnud.⁴ Peale võistluse käigus leitud novaatorliku arhitektuuri on riigi­gümnaasiumidel ka silmapaistvad maastikulahendused ning karakteriga interjöörid, nii et koolide ehitamise programmist võidab arhitektuur tervikuna.

1 Nt Gregor Taul, PERGi pärgamine, Nii suurt puit­maja pole Eestis ehitatud vähemalt pool sajandit. – Areen 4. X 2023.; Carl-Dag Lige, Puitarhitektuuri pidupäev ja propaganda Pelgulinnas. – Ehitusleht 29. IX 2023.

2 Vt Oscar Holland, Like entering a forest: Inside Asia’s largest timber building. – CNN 5. VI 2023; Lizzie Crook, Toyo Ito completes „largest wooden building in Asia“. – Dezeen 5. VII 2023.

3 Alvin Järvingi kommentaar Facebookis Carl-Dag Lige profiilil. Kättesaadav: https://www.facebook.com/carldag.lige/posts/pfbid023P4RfuKZYPKYpH3h7ENTqPCcRPPk7SZcBqsLoFdqnn8ueF2b4CMnbDj8d5esKtSAl (vaadatud 15. X 2023).

4 Andro Mänd, Samamoodi linnaruumi edasi arendades möllab Eestis paarikümne aasta pärast jõugukultuur. – Areeni podcast, intervjueeris Brent Pere, 14. X 2023.