Mida rohkem, seda uhkem. Mitmest intervjuust piisab?

Teadus ENELI KINDSIKO, HELEN POLTIMÄE

Kvalitatiivsete uuringute tegijad imiteerivad järjest rohkem kvantitatiivset paradigmat, kvantifitseerides kvalitatiivse, püüdes oma uuringuid müüa võimalikult suurte ja eripalgeliste valimitega.

Teadusmaailmas domineerib kvantitatiivne uurimisviis ning suur osa ajakirjade retsensentidest ja toimetajaskonnast on samuti kvantitatiivse koolkonna esindajad. …

Lääne-Siberi põliselanike naftamässud

Teadus ART LEETE

Põlisrahvastel on oma mured, sõda tõstab need ilmsiks. Hantide ja neenetsite peamine probleem on nafta.

Põliselanike probleemid on Venemaal olnud justkui väikesed ja kohaliku tähtsusega, aga mingi rahulolematus tuleb aina esile …

Argidialektika XVI. Mõnulemine ja pingutamine

Lõpulugu MARGUS OTT

Tahan olla mõnusasti ja mugavalt. Nii, et miski ei sega ega häiri. Kuid see tahtmine ise …

Rahu tuleb nüüd kahjuks alles pärast sõda

Teadus TARMO SOOMERE

2022. aastal seisid teaduste akadeemia ees tavapärasest märksa suuremad piiriülesed ülesanded.

Aasta 2022 oli valusate selginemiste aasta. Vaarusime justkui ühest katsumusest teise. Taipasime nende kaudu, kui habras …

Merenduse ajalugu

Teadus OTT LAANEMETS

Meil on terve hunnik pusletükke, mõni selgem, mõni kahvatum, mõni ka puudu, millest tervikpildi kokkupanemine seisab veel ees.

Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutuse eestvõttel on kirjastus Varrak ilmutanud mahuka „Eesti merenduse ajaloo“ I köite. …

Mis juhtub pärast kriisi?

Teadus FRANCESCA ARNAVAS

33 riigis korraldatud küsitluses tuli osalejatel kujutleda end ajas tulevikku rändamas, et sealt oma oleviku minale kiri saata.

Marcel Proust on märkinud, et puhuti on tulevik enese teadmata meis endis peidus.1 Sellise peidus tuleviku …

Oumuamua. Kas miski kosmosest külastas meid?

Teadus UNO VEISMANN

Astronoomidel ei ole varem olnud tegemist sellise iseäraliku objektiga, mis tulnuna väljastpoolt Päikesesüsteemi oleks lennanud sellest läbi.

Hiljuti võisime lugeda, kuidas oleme üritanud oma olemasolust Maal teavitada teisi tsivilisatsioone, püüdes kosmosesse saadetud kullatud …

Alkeemia – haigutav lünk meie koolihariduses

Teadus JOHANNES SAAR

Valgustussajand tõi alkeemia langemise teaduste kuninga troonilt, ent tõi ka tibudeloenduse: palju jäi sõelale, kultuurimällu ja rakenduslike loodusteaduste töölauale.

Õpikuid, lugemikke ja käsiraamatuid Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu baltika kogust. Näituse töörühm: Anton Küünal, Kairit Kaur, …

Sõjafotode maagilised võimed

Teadus JAANA DAVIDJANTS

Tõejärgses inforuumis peavad sõjapildid kõnetama ja tegevusse suunama järjest skeptilisemat publikut. See loob paradoksaalse olukorra, kus fotodele on suured ootused, samal ajal aga pilte ei usaldata.

Ukraina sõjaga kaasneb suurel hulgal rindeuudiseid ja -pilte. Järjest rohkem on hakatud arutlema sõjapiltide üle ja …

Kõrgharidusõppe mõjutegurid ja stsenaariumid

Teadus UKU VARBLANE

Kõige enam Eesti kõrgharidusõpet kujundavate teguritena on esile tõusnud digitehnoloogia osatähtsus õpetamises ja kõrgkoolide osa elukestvas õppes.

Maailmas on umbes 220 miljonit üliõpilast ehk üle kahe korra enam võrreldes 100 miljoniga 2000. aastal.1 …

Tunnete ja tehnoloogia sümbioos

Teadus TARMO SOOMERE

Teaduskommunikatsioonis tuleb faktide esitamiselt liikuda nende seostamisele, deklareerimiselt inimeste kõnetamisele, tausta ja konteksti selgitamisele.

Kui tahame kaasteelistele midagi selgitada, on alati kõneleja või kirjutaja kohus sõnum selgelt kohale viia. Küllastunud …

Tants tunnete ja süvaökoloogiaga

Teadus KADRI TAPERSON

Eelkõige on Næss tuntud muidugi kui süvaökoloogilise liikumise rajaja. Süvaökoloogilises liikumises osalejaid ühendab mõte ja tunne, et kõigil osalejatel on iseväärtus. Ka mäel ja jõel.

Tantsuks süvaökoloogiaga on Arne Næssi elu nimetanud üks tema sõber. Ka „Elufilosoofia“ eessõnas on Toomas Trapido …