Riiklikud teaduse aastapreemiad 2023

EESTI TEADUSTE AKADEEMIA

Aastail 2020–2023 valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest anti välja kaheksa riigi teaduspreemiat, nn aastapreemiat.

---

Aju analüüsist aru tunnetamiseni

 

Jaan Aru, snd 1984, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige, Tartu Ülikool, loodus- ja täppisteaduste valdkond, arvutiteaduste instituut, arvutusliku neuroteaduse ja tehisintellekti kaasprofessor

Preemia täppisteaduste alal tööde tsükli „Aru ja tehisaru süsteemide sarnasuste ja erinevuste kaardistamine“ eest

Teadvusel oleva ehk meie mõistes mõtleva tehisaru loomine eeldab detailset arusaamist inimaru ja -teadvuse toimimisest. Laureaat uurib, kuidas kujuneb teadvus ja mil moel on raku tasemel mehhanismid seotud teadvusega. Vaid siis, kui mõistame, kuidas toimib inimaju, saab selle keerukust ja võimekust rakendada tehisarus.

Tehisaru, ajuteaduse ja tunnetusteaduse põimimine on laureaadil võimaldanud mõista selgemalt inimajus toimuvaid protsesse ning nende võimalusi tehisaru arendamisel. Teerajajana põhjendab ta teadvuse tekkimist meie ajus kahe anatoomiliselt ja funktsionaalselt lahutatud signaalide voo koostoime kaudu ja peab võimalikuks teadvuse ja sellesse mitte panustavate närvisignaalide eristamist. Samm selle suunas on unenägude tekkemehhanismi mõistmine ja rakendamine teadvuse sünni analüüsiks.

Inimaju ja tehisaru ehitust kõrvutades küsib ta, kuidas inimesed saavad üksteisest aru ning kas või miks selline võime on inimesele vajalik või ainuomane. Arusaamise kategooriat on keeruline siirata tehisarusse, mis ei suuda jäljendada inimajus toimuvaid bioloogilisi protsesse. Kas sellest tuleneb, et tal puudub teadvus, ei ole veel selge. Selles kontekstis viivad Jaan Aru ideed lähemale arvutipõhisele mõtlevale tehis­arule.

Tänapäeva tehisaru parimad näited kasutavad nn sügava õppimise arhitektuure. Teave töödeldakse läbi mitme kunstlike neuronite kihi, eeldades, et mida rohkem on kihte, seda parem tulemus. Laureaat väidab, et ajul on elegantne madal arhitektuur, mis on põimunud kortikaalsete piirkondade tavalise hierarhiaga. Madalad, kiired paralleelsed arvutused ja sügavad, aeglased hierarhilised arvutused ei segune. Need võivad üksteist tugevdada, pakkudes kiireid otsuseid. Kui see on tõsi, näeme varsti täiesti teistsuguse tehisaru tekkimist.

Jaan Aru pälvis 2015. aastal Barbara Wengeleri auhinna noorteadlastele filosoofia ja neuroteaduse, tunnetusteaduse või tehisintellekti kooskäsitluse eest, 2016. aastal Eesti teaduse populariseerimise peapreemia kategoorias „Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil“ kaasautorina ja 2021. aastal kategoorias „Parim teaduse ja tehnoloogia populariseerija (teadlane, ajakirjanik, õpetaja jne)“ ning 2019. aastal vabariigi presidendi noore teadlase preemia.

Jaan Aru, Maailma loomine ajus. – Sirp 6. I 2017.
Jaan Aru, Tehisintellekt neljas vaatuses. – Sirp 2. II 2017.
Jaan Aru, Sisemine dialoog tehismõistusest. – Sirp 5. I 2018.

---

Organismi iseparanemisest metallide rolli timmimiseni

Viljar Jaks, snd 1967, Tartu Ülikool, loodus- ja täppisteaduste valdkond, molekulaar- ja rakubioloogia instituut, rakubioloogia kaasprofessor; SA Tartu Ülikooli Kliinikum, nahahaiguste kliiniku juht

Preemia keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli „Kudede regeneratsioon ja rakuväline maatriks“ eest

ja

Peep Palumaa, snd 1959, Tallinna Tehnikaülikool, loodus­teaduskond, keemia ja biotehnoloogia

instituut, proteoomika täisprofessor tenuuris

Preemia keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli „Vase metabolism ja selle regulatsiooni võimalused“ eest

Viljar Jaks analüüsib naha, rasvkoe ja maksa rakkude regeneratsiooni. Fookuses on nn rakuvälised maatriksvalgud, mis kujundavad rakuvaheaine struktuuri ja ainevahetust. Olfaktomediin-4 ja trombospondiin osalevad naha tuumikkomponentide, keratinotsüütide ja fibroblastide, migratsioonis ja paljunemises. Keratinotsüüdid toodavad marrasknahas keratiini. Fibroblastid sünteesivad koe tugistruktuuri keskseid osi, sh kollageeni. Olfaktomediin-4 toime soodustab rakkude tööd ja taastumist ning nahahaavade paranemist.

Maksa funktsioneerimise ja taastumise probleeme käsitleb laureaat spetsiifiliste makrofaagide ja rakuväliste faktorite rolli uurimise kaudu, sh luues robotiseeritud katsesüsteemidele sobiva rakkude kultiveerimissüsteemi.

Peep Palumaa analüüsib organismi reaktsiooni vase omastamise ja väljutamise häiretele. Alzheimeri tõve puhul on kahjustatud aju osades rakuvälises

keskkonnas vaske liiga palju, kuid rakkude sees liiga vähe. Laureaat näitas, et looduslik α-lipoehape võib Alzheimeri tõve ennetada või ravida, sest seob Cu⁺ ioone ja tõstab rakusisese vase taset.

Wilsoni tõve puhul on vase transpordi valk ATP7B muteerunud, vask kuhjub rakkudesse ning haigus kahjustab eelkõige maksa ja aju. Näidati, et selle haiguse hiire mudelis neutraliseerib α-lipoehape liigse vase kahjuliku toime ja taastab kahjustatud raku. Valkude ja Cu²⁺ ioonide afiinsuse määramise metoodika abil leitud tasakaalude põhjal formuleeriti juhendid vase regulatsiooniks veres.

Peep Palumaa pälvis 2011. aastal riigi teaduspreemia – keemia ja molekulaarbioloogia aastapreemia uurimuste tsükli „Tsingi ja vase rakulised funktsioonid ning roll Alzheimeri tõve patoloogias“ eest ning 2014. aastal Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

Peep Palumaa, Kuidas elab Eesti teadus? – Sirp 22. V 2020.

---

Jõuline ja tark elektroonika

Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi jõuelektroonika uurimisrühma teadlased

Dmitri Vinnikov (kollektiivi juht), snd 1976, akadeemik, juhtivteadur

Andrei Blinov, snd 1984, vanemteadur

Andrii Chub, snd 1987, vanemteadur

Oleksandr Husev, snd 1986, vanemteadur

Preemia tehnikateaduste alal tööde tsükli „Topoloogiat muutva juhtimisega innovaatilised jõuelektroonika-süsteemid“ eest

Laureaadid on loonud tõelise imeasja pingemuundurite seas. Nende lahendus suudab toimida mistahes režiimis, alates klassikalisest nelja dioodiga täissillast, mis teeb vahelduvvoolust enam-vähem sama pingega alalisvoolu, kuni pingekordistini, mis tekitab hoopis kõrgema pingega alalisvoolu. Sama ka teistpidi: alalisvoolust vahelduvvooluks. Mis tähendab, et nt päikesepaneelist tulev sisendpinge võib kõikuda kuni 20 korda. Seade konfigureerib end ise ümber ja toodab soovitud omadustega vahelduv- või alalisvoolu. Pehme ülemineku ühest režiimist teise korraldab tark juhtimisalgoritm nii, et see toimib isegi tühijooksuolukorras. Nii saab tõsta elektrisõidukite laadijate kasutegurit, eriti karmides keskkonnatingimustes.

Keerukate seadmete Achilleuse kand on üksikute komponentide rikked. Laureaadid arendasid välja tehnoloogia, mis koos topoloogiat muutva juhtimisega suudab taluda pooljuhtide rikkeid ilma komponente lisamata. Nii sündis maailma esimene veatolerantne päikesepaneelidest tuleva energia muundur, töötati välja juhuslike rikete analüüsi metoodika ja pandi alus uuele uurimissuunale – tarkvarapõhisele jõuelektroonikale.

Sama tehnoloogia alusel on valmis saanud optimeeritud universaalsed muundurid. Need sobivad paljude vahelduv- ja alalisvoolu mikrovõrkude standardiga ja oskavad töötada mõlemat tüüpi võrkudes. Nii on saamas võimalikuks üleminek fikseeritud pinge ja täpse sagedusega ning kallilt sünkroniseeritud vahelduvvoolult vähenõudlikule ja palju väiksemate edastamiskadudega alalisvooluvõrgule. Kohmakate ja materjalimahukate trafode asemele astuvad kerged, intelligentsed ja universaalsed pingemuundurid.

Dmitri Vinnikov pälvis 2014. aastal Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärgi ja riigi teaduspreemia – tehnikateaduste aastapreemia tööde tsükli „Uudsed alalispingemuundurid taastuvenergeetikas“ eest kollektiivi juhina.

---

Molekulid, mis toetavad selgroogu ja hoiavad liigeseid

Aare Märtson, snd 1958, Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, kliinilise meditsiini instituut, traumatoloogia ja ortopeedia kliinik, ortopeedia professor; SA Tartu Ülikooli Kliinikum, I valdkonna juht

Katre Maasalu, snd 1968 Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, kliinilise meditsiini instituut, ortopeedia kaasprofessor; SA Tartu Ülikooli Kliinikum, ortopeediakliiniku juht, vanemarst-õppejõud

Preemia arstiteaduse alal tööde tsükli „Ortopeediliste haiguste molekulaarsed mehhanismid ja käsitlus“ eest

Luustik hoiab inimest püsti ja liigesed lasevad tal liikuda. Selle süsteemi ehk ortopeedilised haigused murendavad kõige sagedamini meie elukvaliteeti. Laureaadid on nii haruldaste kui ka sagedaste skeletisüsteemi haiguste vallas tipus nii oma kirurgilisel erialal kui ka (pre)kliinilises uurimistöös.

Rahvatervise probleem on sageli esinevad haigused nagu osteoporoos ehk luuhõrenemine ja osteoartroos ehk organismi mistahes liigese kulumine ja neist tingitud tüsistused. Luuhõrenemise tõttu tekkinud luumurrud võivad invaliidistada. Murrule järgneva aasta jooksul sureb 30% patsientidest. Vaid 10–20% taastuvad.

Laureaadid on tuvastanud mitmeid osteoartroosis tekkiva põletikuga ja immuunsüsteemi häirega seotud valke, mis mõjutavad haiguse kujunemist. Nad on näidanud, kuidas põletikuline liigesevedelik muudab liigese keskkonda ja laseb selles olevaid makrofaage liigest kahjustama.

Osteogenesis imperfecta ehk habraste luude haigus on kaasasündinud harvik arenguhäire. Seda iseloomustavad skeletianomaaliad, sagedased luumurrud, kuulmise, nägemise ja hambumuse häired ning põhjustavad mutatsioonid teatud tüüpi kollageeni kodeerivates geenides. Harvaesinevate geenivigade ravi on ülimalt keerukas. Laureaadid on loonud Tartus kompetentsikeskuse selliste haiguste käsitluseks ja molekulaarseteks süvauuringuteks. Tuvastati selle haiguse molekulaarsed põhjused rohkem kui 30 perekonnas ja enam kui 130 inimesel Eestis. Käsikäes Vietnami ja Ukraina teadlastega on analüüsitud haruldaste geneetiliste luuhaigustega perekondi suuremates populatsioonides.

Aare Märtson pälvis 2024. aastal Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi.

---

Elurikkuse funktsionaalne lugemisoskus

Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna ja õppetooli teadlased

Carlos Pérez Carmona (töörühma juht), snd 1980, makroökoloogia kaasprofessor

Meelis Pärtel, snd 1969, botaanika osakonna ja õppetooli juhataja, botaanika professor

Riin Tamme, snd 1986, makroökoloogia peaspetsialist, teadur,

Aurèle Éric Toussaint, snd 1988, makroökoloogia teadur (kuni 31. XII 2023)

Preemia geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli „Globaalne käsitlus erinevate elustikurühmade funktsionaalsest mitmekesisusest“ eest

Elurikkus on üks kõige keerulisemaid aspekte looduse tervise iseloomustamisel; ideaalis universaalne suurus, mis näitab nii väikese laigukese väärtusi kui ka suurte süsteemide tervist. Laureaadid on isendite ja liikide loendamise ja klassikalise taksonoomia jõuliselt asendanud elurikkuse funktsionaalse tunnetamise ja analüüsiga. Nad lähevad isendite tervise ja panuse ehk funktsionaalse lugemisoskuse tasemele. Fookus on üksikisendi mõõdetavatel omadustel. Need peegeldavad nii seda, kuidas isend end tunneb, kui ka seda, kuidas ta mõjutab ökosüsteemi toimimist.

Üks õige tervik on palju rohkem kui hunnik komponente. Laureaadid on õppinud hindama ökosüsteemide osade eri tunnuste ja talitluste koostoimet. Ehk kuidas organismid üksteist mõjutavad. Nad on avanud nt soontaimede elurikkuse uue alusteadmise: taimede maapealsete osade ja peenjuurte panused ökosüsteemi on vaid lõdvalt seotud. Funktsionaalne elurikkus on maa all väiksem kui maa peal. Teisisõnu, taimede tunnusruumi tuleb lisada üks dimensioon.

Ka selgroogsete puhul leidub kindlaid evolutsiooniedu tagavaid tunnuste kombinatsioone. Suurema kasvu ja aeglase eluviisiga liigid on kõige ohustatumad. Kuigi oht on eri kohtades ja eri liikide puhul suuresti erinev, tuleb kindlasti kaitsta suurekasvulisi liike, tehes seda eri kohtades eri viisidel. Need tõed annavad võtme keskkonnamuutustega toimetulemiseks ja vihjavad uudsetele võimalustele nn tumeda ehk süsteemis hetkel puuduva elurikkuse määratlemiseks.

Meelis Pärtel pälvis 1998. aastal riigi teaduspreemia – geo- ja bioteaduste aastapreemia tööde tsükli „Taimeliikide kooseksisteerimise ja liigifondi teooria“ eest kollektiivi liikmena, 2009. aastal riigi teaduspreemia – geo- ja bioteaduste aastapreemia tööde tsükli „Makroökoloogilised protsessid eluslooduse mitmekesisuse mõjutajana“ eest ning 2023. aastal Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärgi ja Eesti looduskaitsemärgi.

Riin Tamme pälvis üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil 2008. aastal teise preemia bakalaureuseõppe kategoorias ja 2010. aastal esimese preemia magistriõppe kategoorias.

Meelis Pärtel, Martin Zobel, Loodusmets ja tulundusmets elurikkuse kandjana. – Sirp 22. XII 2017.
Meelis Pärtel, Elurikas Eesti. – Sirp 19. VI 2015.

---

Täpselt sihitud taimekaitse

Eve Veromann, snd 1961, Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonna instituut, taimetervise õppetool, professor

Preemia põllumajandusteaduste alal tööde tsükli „Innovaatilise RNAi tehnoloogia arendamine ja looduse hüvede rakendamine jätkusuutlikus põllumajanduses“ eest

Laureaat on kultuurtaimede kaitseks praktikas teoks teinud Bondi-filmi idee DNA-põhistest täpselt sihitud nanotapjarobotitest. Seda DNA sõsara, spetsiifilise nukleotiidide järjestusega kaheahelalise RNA abil, mis suudab sekkuda kahjuri ellu, vaigistades mõne geeni toimimise. Toimemehhanismi hüütakse RNA interferentsiks. Esimest korda valmistati selline relv kartulimardikale 2007. aastal.

Laureaadi fookuses oli Euroopa peamine rapsikahjur, naeri-hiilamardikas ja ta näitas, et sobiv RNA tapab selle mardika nii mikrokoguse süstimise kui ka sissesöötmise kaudu. Mitte mürgina, vaid sekkudes mardika geenide tegevusse. Tõrjevahend on liigispetsiifiline ja kahjutu kõigile teistele, loomulikult taimedele ja inimesele. Tapmine ei ole tegelikult tore. Seda vahendit saab aga timmida sekkuma mardikate kasvu-, arengu- või sigimisprotsessi, nii et järgmist põlvkonda sellel põllul lihtsalt ei tule.

Tsükli teiseks fookuseks on küsimus, kuidas vähendada sünteetiliste pestitsiidide ja väetiste kasutamist. Vähem väetist tähendab hiilamardika looduslikele vaenlastele paremaid tingimusi ja selle kaudu paremat rapsisaaki. Et pestitsiidide lisamine ei ole samuti hea, uuris laureaat, kas kahjurite tõrjeks aitaks mõne loodusliku eeterliku õli kasutamine. Hiilamardika vastu töötas hästi kaneelikoore õli. Köömne ja kaneelikoore eeterlikud õlid olid tõhusad nii kõdra-peitkärsakate kui ka mitmete parasitoidide vastu.

Veel üks salarelv on põldude rohtukasvanud servad. Need on tolmeldajatele mõnusad elupaigad. Mõneti ootamatult panustavad need ka kahjuritõrjesse, mitte ei suurenda kahjurite arvukust põllul. Päris kasulik on kultuuride vaheldus põllul. Saagi suurendamiseks piisab, kui järgmise aasta rapsipõld on eelmisest poole kilomeetri kaugusel.

Eve Veromann pälvis 2007. aastal üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi diplomi bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas doktoriõppe kategoorias ja 2018. aastal Eesti Maaülikooli teenetemedali.

---

Innovatsioon sünnib kultuurist

Indrek Ibrus, snd 1974, Tallinna Ülikool, Balti Filmi, Meedia ja Kunstide Instituut, meedia­innovatsiooni professor

Preemia sotsiaalteaduste alal tööde tsükli „Meediainnovatsiooni, digikultuuri ning kultuuriandmete uuringud“ eest

Laureaat on elegantselt lõiminud humanitaar- ja andmeteaduse terviklikuks ansambliks, mis panustab nii Eesti kultuuri kui ka kultuuripoliitika kujundamisse. Ambitsioonikale kultuuriteoreetilisele alusele toetudes mõtestab ta, miks ja kuidas toimib innovatsioon nii meedias kui ka kultuurivaldkonnas tervikuna.

Tööde tsükli aluseks on Juri Lotmani vaade kommunikatsiooni eri vormidele. Need toimivad meedia, kultuuri ja kultuuritööstuse kõigil tasandeil, mõjutades nii teadmusvahetust, väärtusloomet kui ka kultuurivormide evolutsiooni.

Laureaat on lisanud innovatsiooni tähendusele meedia ja kultuuritööstuse rolli. Selle alusena näeb ta hästi koordineeritud ja efektiivselt toimivat teadmusvahetust ülikoolide, ettevõtete ja riigi vahel. Kesksele kohale tõstab ta meedia ja kultuuri, mis suunavad teadmusvooge ja korraldavad inimeste organiseerumist.

Antropotseeni ajastusse jõudmisega on inimesel meie planeedi tuleviku kujunemisel järjest suurem roll. Muutunud on ka inimtegevuse iseloom. Oleme loonud pärismaailma kõrvale digimaailma ning sisenenud ülemaailmsesse digitaalsesse tähenduste võrku. Laureaat mõtestab digimaailma võrgustike toimimist koosmõjus biosfääri, geosfääri ja tehnosfääri arenguga kolmel eri tasandil. Tekstide ehk mikrotasandil sünnivad tähendused. Tööstuste ja institutsioonide tasemel luuakse tähendused ja koordineeritakse nende levikut. Üleilmsete tähendusruumide, dialoogide ja konfliktide makrotasandil arenevad kultuurid ja saavad alguse tähendusplahvatused ja suured innovatsioonid.

Kirss tordil on kultuurisemiootika kasutamine selle mõtestamiseks, miks ja kuidas on kultuur põimunud nüüdisaja tohutute andmevoogudega ehk andmestunud.

Laureaat demonstreerib, et andmete laviin ja digikogud on rohkem kui kultuuri kinnistavad süsteemid. Pigem on need kultuuris muutusi käivitavad loovuse mootorid.

Indrek Ibrus pälvis 2010. aastal üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi I preemia ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas doktoriõppe üliõpilaste astmes ja 2021. aastal Tallinna Ülikooli teenetemärgi.

Indrek Ibrus, Ühiskondliku loovuse poliitikavõtmed. – Sirp 16. II 2024.
Indrek Ibrus, ERRi seaduse uuendamise väärtusküsimused. – Sirp 14. IV 2023.
Indrek Ibrus, Kasutamata andmeandam. – Sirp 3. II 2023.

---

Tähenduse meeletu mõju

 

Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna filosoofia ja semiootika instituudi teadlased

Andreas Ventsel, snd 1976, poliitika- ja sotsiosemiootika professor, Kõrgem Kunstikool Pallas, lektor

Mari-Liis Madisson, snd 1988, semiootika teadur

Preemia humanitaarteaduste alal tööde tsükli „Poliitika-semiootika, infomõjutustegevuse ja vandenõuteooriate semiootiline analüüs“ eest

Iga kriis on ühtlasi ka kommunikatsioonikriis. Kobarkriisidest ja nurjatutest probleemidest üle ujutatud maailmas on eluliselt oluline eristada tegelikkust jampsist, infot mõjutustegevusest ja analüüsi vandenõuteooriatest. Üks lahendus on tähenduste täpne mõistmine semiootilise analüüsi kaudu.

Laureaadid on loonud nii ühtse aluse poliitikasemiootikale kui ka silla sotsioloogiliste ja kultuuriteaduslike lähenemiste vahel. Kokku on sellest saanud poliitiline vormianalüüs: kuidas avalikus ruumis teemasid tõstatatakse, probleeme sõnastatakse ja auditooriumi olukorrataju kujundatakse. Mis veel peamisem: kuidas peegeldub see kõik poliitilistes praktikates.

Loodud meetodiga analüüsivad laureaadid Eesti-vaenulikku infomõjutustegevust. Semiootiline mudel toob esile nii strateegilise toimija kui ka tekstivõtete ja emotsioonipõhise tähendusloome ning vandenõuteooriate elemendid.

Kuna auditooriumi saab üldiselt veenda vaid identiteedi ja kultuurimälu vaatest tähtsate aspektidega haakudes, võimaldab semiootiline analüüs tuvastada nii manipulatsioonivõtted, (vandenõu)narratiivid kui ka strateegilised eesmärgid.

Eesti lugejale selgitavad laureaadid, kuidas vandenõuteooriate tähendusloome on kohastunud ekraanimeediumi ja ühismeediaga ning kuidas strateegilises kommunikatsioonis „nakkavaid“ seoseid kasutatakse. Nad harutavad lahti, kuidas strateegilistes narratiivides esitatud konflikt ja selle osalised on konstrueeritud lähtudes julgeolekuga seonduvatest diskursustest ja kuidas selliseid narratiive eri meediaplatvormide kaudu kujundatakse. Analüüs ulatub kaugele välja klassikalisest humanitaarteadusest ja moodustab osa laiapindsest riigikaitse ja julgeoleku strateegiast.

Andreas Ventsel, Mari-Liis Madisson, Tõejärgse retoorika tõetingimused. – Sirp 27. I 2017.
Mari-Liis Madisson, Alternatiivmeedia ambivalentne aura. – Sirp 17. X 2013.
Andreas Ventsel, Nelly Mäekivi, Tunnete roll keskkonnahariduses. – Sirp 12. VII 2019.
Andreas Ventsel, Infosõjas surma ei saa. – Sirp 6. IV 2018.