Kvantfüüsikast kiudpilvedeni

Jonathan Harvey teosed on tuntud nõudlikkuse poolest, mida eeldatakse ennekõike mängijatelt. Õnnestunud ettekande puhul ei tohiks publik pingutusi märgata. Ega märganudki.

SANDER SAARMETS

Kontsert „URR-36: Jonathan Harvey“ 17. I ERRi 1. stuudios. Ansambel U: koosseisus Tarmo Johannes (flööt), Helena Tuuling (klarnet), Merje Roomere (viiul), Levi-Danel Mägila (tšello), Taavi Kerikmäe (klaver) ja Vambola Krigul (löökpillid). Kavas Jonathan Harvey looming.

Jonathan Harvey muusikale pühendatud kontserdikava liikus kronoloogiliselt läbi eri kümnendite: publik istus justkui ajamasinas, mis aeg-ajalt peatus ja võimaldas ansambel U: kogenud teejuhtide vahendusel jälgida ühe põneva looja teekonda.

Esimene peatus: 1973. aasta ja kvantfüüsika. Harvey oli paari aasta eest tutvunud Princetoni ülikoolis helilooja ja matemaatiku Milton Babbittiga, kelle serialistlik looming avaldas talle sügavat mõju. Veelgi tähenduslikumaks võiks aga pidada tema kohtumist uute muusika­tehnoloogiliste vahenditega, mis määrasid paljuski tema edasise loomingulise trajektoori. Teose „Quantumplation“ tarvis on Harvey ammutanud ainest kvantfüüsikast, ennekõike algosakeste ennustamatust liikumisest ümber oma tuuma. Tuuma ja protsesside käivitaja rollis oli seekord Vambola Krigul, kelle mängitud tamtamm paiskas algosakesed kohe orbiidile (see oli ainus teos, kus kogu U: koosseis oli korraga laval). Teose puäntillistlik ja mänguline karakter kõlas ansambli esituses vägagi veenvalt ja juba see on omaette saavutus, sest Jonathan Harvey teosed on tuntud nõudlikkuse poolest. See nõudlikkus puudutab aga ennekõike mängijaid ja tehniliselt õnnestunud ettekande puhul ei tohiks publik nende pingutusi märgata. Ega märganudki.

On imekspandav, et maailmas ülipopulaarse helilooja Jonathan Harvey muusika kõlab Eestis nii harva. Ilmselt on osaliselt süüdi tema ülinõudlikud partituurid, mis mõjuvad võib-olla liiga heidutavalt.     jonathanharveycomposer.com

   jonathanharveycomposer.com

Teine peatus: 1984. ja 1987. aasta. Harvey on juba mõnda aega tegutsenud Pierre Boulezi kutsel IRCAMi keskuses. Valminud on mitu kompositsiooni lindile ja akustilistele instrumentidele. Kui eelnenud linditeostes võib teataval määral märgata Karlheinz Stockhauseni mõjutusi, siis teose „Ricercare una melodia“ puhul on helilooja heitnud pilgu hoopis minevikku ja pöördunud meloodiaotsinguil vanamuusika võtete, ennekõike kaanoni poole. Ühele instrumendile kirjutatud teoses kasutati mitmehäälse kaanonifaktuuri saavutamiseks algselt nelja lintmakki. Tänapäeval jookseb selle asemel arvutis Maxi visuaalne programm. Tabasin end mõttelt, et autentse ajahüppe huvides oleksin tahtnud kuulda just nimelt lintmakkidega loodud kaanonit. Leian, et tehniliste vahendite valik võiks n-ö elektroonilise vanamuusika esitamisel olla sama oluline kui ajastutruude pillide kasutamine näiteks barokkmuusika puhul. Enamasti trompetil või tšellol esitatav teos kõlas Tarmo Johannese esituses hoopis flöödil ja see asjaolu pöördus viimases kolmandikus ka ootamatult trumbiks: taasesitatud materjali lihtsate aeglustus- ja madaldusvõtetega töötlemisel laienes flöödi kõlaspekter märgatavalt, omandades kohati madalamate puupuhkpillide laadseid tämbreid ja mõjudes kohati lausa ansambliteosena. Niisama efektselt mõjus ka lihtne kvadrofooniline spatsialisatsioon, kus iga taasesitatud kaanonihääl kõlas omaette kõlarist.

Kolmas peatus: 1994. aasta ja budism. Juba mõnda aega on Jonathan Harvey teoseid suunanud budistlik mõtteviis. „Advaya“ lähtepunktid on vastandite ühtsus, tegelikkus ja illusoorsus. Tšellole, sämplerile ja live-elektroonikale kirjutatud teoses esindab akustiline tšellopartii tegelikkust ja kogu elektrooniline partii näilisust. Kõik alghelid pärinesid kontserdil tegelikkusest ehk tšellost, k.a Taavi Kerikmäe perkussiivsed sämplid. Levi-Danel Mägila esitatud tegelikkus oli täpne ja seisis kindlalt kahe jalaga maa peal. Elektrooniline kõlalainendus mõjus kohati vägagi eeterlikult, ilmudes ja kadudes sama ootamatult. Tänu harmonizer-tüüpi efektile moondus instrumendi kõlaspekter kohati tundmatuseni ja neid metamorfoose oli põnev jälgida. Samal ajal tundus, et teatud kõlaesteetilised valikud olid oma aja pitseri seekord ehk liigagi jõuliselt külge jätnud.

Neljas ja viimane peatus: 2012. aasta. On Jonathan Harvey viimane suvi ja tema keha ei allu enam kontrollile. Kõrged kiudpilved ja tantsisklev valgus pakuvad talle veel lohutust. „Cirrus Light“ on akustiline sooloteos klarnetile. Helena Tuulingu ülitundlik esitus haaras publiku endaga otsekohe kaasa. Ka kõige vaiksemad ja delikaatsemad helid olid pingestatud ja kohati näis isegi aeg seiskuvat. Tehislikult loodud elektrooniliselt laiendatud kõlaruumid olid nüüd kadunud – oli vaid klarnet. Jonathan Harvey oligi klarnet, otsimas oma viimast meloodiat.

Pärast kontserti tabasin end mõtisklemas Taavi Kerikmäe ja Tarmo Johannese esitatud vahetekstide mõju üle publikule, seda ennekõike kava viimase teose puhul, mille kõrgendatud emotsionaalne laetus oli mingil määral kindlasti seotud eelnevalt avatud taustaga. Inimene märkab esmajoones ikka seda, millele tähelepanu juhitakse. Ka Jonathan Harvey on mitmes intervjuus nentinud, et muusikas ei ole võimalik väliseid tähendusi täielikult vältida. Miks mitte neid siis mõnikord ka teadlikult kasutada?

On imekspandav, et maailmas ülipopulaarse helilooja Jonathan Harvey muusika kõlab Eestis nii harva. Ilmselt on osaliselt süüdi tema ülinõudlikud partituurid, mis mõjuvad võib-olla liiga heidutavalt. Ometi, nagu ansambel U: liikmed kontserdile eelnenud intervjuus arvamust avaldasid, ei nõua helilooja ilmselgelt võimatut ja kogu tehnilises keerukuses on tegemist siiski äärmiselt läbimõeldud ja -kirjutatud teostega. Kontserdi vaherepliikidest käisid korduvalt läbi sõnad „põnevus“ ja „huvi“. Need kaks märksõna võiksidki olla Jonathan Harvey muusika avamise võti ja tundub, et helilooja teosed on leidnud omale ansambel U: näol veel ühe avatud ja mõistva partneri.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht