Sel reedel Sirbis

„Me kõik oleme potentsiaalsed Anaximandrosed“, Valle-Sten Maiste vestleb Ahto Lobjakaga Farištamo Eller, „Muudatustega lõpliku muutuse – väljasuremise – vastu“ Intervjuu kogukonnateadlase Cormac Russelliga Vestlus Hundipea visioonist Indrek Allmanni ja Maarja Matteusega Intervjuu muusikanõustaja Thomas Golubićiga Mart Toots ja Mikk Vahtrus rahvusvahelisest teaduskoostööst Art Leete, „Handi nõia Sergei Ketšimovi pärand“ Elle-Mari Talivee, „Väike linnujämmi välimääraja“ Triin Ojari, „Uus vana kodukontor“ Esiküljel Ahto Lobjakas. Foto Piia Ruber

Esiküljel Ahto Lobjakas

Piia Ruber

Me kõik oleme potentsiaalsed Anaximandrosed. Valle-Sten Maiste vestles Ahto Lobjakaga
Ahto Lobjakas: „Peter Trawny kaevab nietszchelikult õela intellektuaalse lõbu korras muu ja tõsisema kõrval auke, kuhu ka loium diskursiivne mõistus mahuks sisse kukkuma.“
Ahto Lobjakas ilmutas äsja Peter Trawny filosoofilise biograafia „Heideggeri-fragmendid“ tõlke, polemiseerides sisuliselt kogu senise Heideggeri eestindamise traditsiooniga.

FARIŠTAMO ELLER: Muudatustega lõpliku muutuse – väljasuremise – vastu
Sellal kui mõtiskletakse, kas inimkond seisab ränkade mullistuste lävel, on paljude teiste liikide elu meie eluviisi tõttu juba täiesti muutunud. Miljon liiki kaheksast miljonist on väljasuremisohus. Inimkonna ajaloo tunnismärgiks on paljude teiste olendite väljasuremiseni tõukamine ja viimastel aastakümnetel on see protsess aina kiirenenud. Kõigi nende ohustatud liikide püsimine või hukk sõltub meie otsustest ja meie võimest muutuda – hoolivamaks, arvestavamaks ja targemaks. Neile, kes sellisteks muudatusteks enesekeskset põhjust vajavad – ilma teiste liikide ja ökosüsteemideta – ei ole ka Maal pikka pidu.

Suured muutused algavad ühtsustundest. Kadri Kangro vestles Cormac Russelliga
Maikuu alguses külastas Eestit rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert Cormac Russell, kes keskendub oma töös ressursipõhise kogukonna arendamise metoodika rakendamisele ehk on kogukondadele abiks nende tugevuste tuvastamisel ja vahendite kasutamisel. Eestisse jõudis ta kogukonnakeskse lähenemisviisi edendamise võrgustiku kaudu, kuhu kuulub partnereid valitsussektorist, vabakonnast ja ülikoolidest.

Hundid söönud, lambad terved. Merle Karro-Kalberg vestles Indrek Allmanni ja Maarja Matteusega
Tallinnas on veel omajagu tööstuspärandit ja tootmisalasid, mille arvelt saab linnaruumi tihendada. Üks nendest on Paljassaare poolsaarel asuv endine sadamaala.
Tulevikus kerkib sadama asemele Hundipea linnaosa, kliimaneutraalne ja jäätmevaba asum, kus elu- ja töökoha leiavad tuhanded inimesed. Kuidas sellist suletud ala arendada ja sinna elu tagasi tuua? Unistustest, reaalsusest, inimeste kokku toomisest ja linnaplaneerimisest rohujuuretasandil räägivad lähemalt Hundipea visiooni üks loojaid, arhitekt Indrek Allmann ja Hundipea seltsi liige Maarja Matteus.

Kuidas luua muusikat maailma parimale sarjale? Andrei Liimets vestles Thomas Golubićiga
Muusikanõustaja Thomas Golubić, kes vastutab näiteks sarjade „Halvale teele“, „Parem kutsuge Saul“ ja „Elavad surnud“ heliriba eest, räägib sellest, kuidas muusikaga lagipähe lajatamise asemel vaatajat sellega hoopis ahvatleda.

MART TOOTS, MIKK VAHTRUS: Rahvusvaheline koostöö ehk Toome Euroopast sadu miljoneid ja arendame sellega oma teadusmahukat ettevõtlust
Teadus- ja tehnoloogiamahukal ettevõtlusel on palju võita rahvusvahelisest koostööst, ainuüksi Euroopa Liidu innovatsiooniprogrammidest on võimalik Eestisse tuua sadu miljoneid eurosid. Selleks et tihedas konkurentsis läbi lüüa, tuleb teha põhjalikke uuendusi ja rahvusvahelist arenduskoostööd.

ART LEETE: Handi nõia pärand
Sergei elukäik peegeldab ilmekalt põliselanike saatust Lääne-Siberi naftatööstuse haardes.
Aprilli lõpus suri 66aastasena handi šamaan Sergei Ketšimov, kelle võitlusest Vene naftatööstuse vastu olen viimase kümne aasta jooksul mõnel korral kirjutanud.i Sergei suri Surguti linna haigla onkoloogia osakonnas, kust teda oli varem mitu korda välja visatud. Ta pidi veetma päevi haigla ooteruumis, sest arstid keeldusid teda aitamast. Seega pidi ta kuni surmani võitlema elulootuse võimaluse eest.

ELLE-MARI TALIVEE: Väike linnujämmi välimääraja
Nüüdseks juba igakevadine sõna „linnujämm“ teeb mul ikka südame soojaks. Kujutan alati tahtmatult ette, kuidas seekord on ka linnud nõusse saadud ja tiivulised näitavad Tartus kammerlikul kontserdil, mida nad oskavad. Päris nii see küll ei ole – lindude asemel on esinenud siiski luuletajad ja muusikud –, aga tunne, et esinejad linnujämmiks tõesti linnunahka ja -hinge poevad, heljub selle ürituse kohal küll.

TRIIN OJARI: Uus vana kodukontor
Enne kirjutama hakkamist olen pühkinud, pesnud, nühkinud, sättinud, kastnud ja paigutanud ehk asjatanud põgenemist pakkuva olmega ja lükanud edasi hetke, mil tuleb vaimutööga alustada. Äkki on üleminek kodutöödelt n-ö päris tööle kodus liiga sujuv, puudu on paus?

Arvustamisel
Peter Trawny „Heideggeri fragmendid. Filosoofiline biograafia“
Iida Turpeineni „Surelikud“
Pirkko Saisio „Passioon“
Benjamín Labatuti „Õudne roheline“ ja „The MANIAC“
Giacomo Puccini ooper „Madama Butterfly“
LXX rahvusvaheline heliloojate rostrum Vilniuses
Tatjana Kozlova-Johannese autorikontsert
+Koori kontsert „Koorime lahti!“
näitus „Moraalihoidjad ja naised kirglised. Seksitöö kuvand Eesti kunstis XX sajandi esimesel poolel“
Maarit Murka näitus „Vormist väljas“
Rakvere teatri „Karge meri“
Viljandi tantsunädal
Vanemuise „Vihm detsembris“
Urmas Lüüsi „Tädi Õie 65. sünnipäev“
telesari „Ripley“