Post-sõnastik LIII – Algustiitrid

Sotsiaalia JANEK KRAAVI

Algustiitrite sümboolne tähendus on kasvanud 1976. aastast saadik, mil Emmy teleauhindade nimekirja lisandus kategooriana graafika ja tiitrite disain.

Filmi- ja telehuvilistena teame, et alguses on tiitrid (ingl opening credits). Nende tänapäevast mõõdet tajume, kui …

(Enese)abiks neile, keda poliitika kahjustab

Sotsiaalia ÜLO MATTHEUS

Peab olema kas pime, küüniline või väga truu võimujünger, et eitada poliitilise kultuuri allakäiku.

Poliitikaga on nii, et eri põlvkonnad tajuvad seda erinevalt, toetavad eri arusaamu ja poliitilisi jõude. Isegi …

Unustada Baudrillard

Sotsiaalia LEO LUKS

Vaidlemiseks peaks ainest kuhjaga olema, prantsuse filosoofia suisa kubiseb kunstist, ometi on Baudrillard’i kunstikäsitus monoloogiline.

Kogumiku koostaja Neeme Lopp käib oma saatesõnas esimesena välja võimaluse, et sellesarnane kunstiteemaline raamatuke võinuks ilmuda …

Sallivus ja võrdsus maailmavaatelistes vaidlustes

Sotsiaalia TANEL VALLIMÄE

Kui võitlus käib ühiskonna tekitatud ebavõrdsete suhete kaotamise eest, on võrdsuse küsimuses loodus­teaduste poole pöördumine tulutu. Tuleks otse välja öelda, et see või teine võrdsus ühiskonnas ei meeldi.

„Sallivus“ ja „võrdsus“ on sõnad, mille sisu ei ole üheselt paika saadud ega nähtavasti saadagi, nagu …

Elutarkust ja olmet XVII sajandi lõpust

Sotsiaalia KRISTIINA ROSS

Jean de La Bruyère’i (1645–1696) „Inimtüübid ehk Meie ajastu kombed“ („Les Caractères ou les moeurs de …

Kunstivabaduse filosoofia

Sotsiaalia SIIM LILL

Hiljaaegu kaasaegset kunsti rünnanud ametniku puhul ei saa rääkida lollusest, vaid vaimsest laiskusest, mugavusest, mülkast, millest igaüks, kes ennast vähegi inimeseks pidada tahab, ennast üles peab ajama.

Vassily Kandinsky (1866–1944) XX sajandi algul kirjutatud raamatuduo ilmumine eesti keeli on suursündmus, mis sobitub hästi …

Siirderiitused postindustriaalses maailmas

Sotsiaalia MIRT KRUUSMAA

Voolavus tähendab ka pidetust, tähenduse ebakindlust ning just Kopernikuse pöördega plahvatanud ajastul näeme seda pidetust kõige akuutsemalt.

Arnold van Gennepi antropoloogiline essee „Siirderiitused“ („Les rites de passage: étude systématique des rites“ 1909) paigutub …

Mõtteid ja täheldusi ajakirjandusseisust Eestis

Sotsiaalia ISABEL MARI JEZIERSKA

Kerge on muutuda osaks süsteemist ja selle sees olles võibki näida, et see paradigma on ainuõige ja süsteemi toimemehhanismide vastu võidelda ei olegi võimalik.

Aasta eest kirjutasin Müürilehes1 nõnda: „Olen üritanud juhinduda Millist, kelle arusaamad suunavad arutama teemadel, mis võivad näida …