Riigi kultuuri aastapreemiad 2023

Anna Hints ja Marianne Ostrat – dokumentaalfilm „Savvusanna sõsarad“.

Filmilavastaja Anna Hintsi ja produtsent Marianne Ostrati 2023. aasta alguses välja toodud dokumentaalfilmil „Savvusanna sõsarad“ õnnestus aasta vältel purustada nii mõnigi Eesti filmi klaaslagi, millest läbi kumavad punase vaibaga kaetud trepi kõrgustesse küündivad ülemised astmed olid jäänud seni kättesaamatuks. Esimese Eesti dokumentaalfilmina jõudis see filmifestivali „Sundance“ võistlusprogrammi – ja mitte ainult: Hints pälvis dokumentaalfilmide kategoorias ka parima režissööri auhinna. Kodumaal võideti aasta jooksul kindel koht Eesti filmiloos ja publiku hinges ning kõige krooniks toodi paljude rahvusvaheliste auhindade kõrval aasta lõpus Eesti tegijatele kõigi aegade esimene Euroopa Filmiakadeemia auhind – samuti parima dokumentaalfilmi kategoorias.

Merit Kask, Vaistu võidukäik ehk Hüva leili. – Sirp 24. III 2023.

Kai Lobjakas – 2023. aasta tähelepanuväärsete uurimuslike näituste kureerimine ja mitmed publikatsioonid.

Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumi juht Kai Lobjakas astus suure sammu edasi tutvustamaks Eesti disainiklassikat rahvusvahelisel areenil. Berliini tarbekunstimuuseumis (Kunstgewerbemuseum) kureeris ta Eesti osa suure näituse „Retrotoopia. Sotsialistliku ruumi disain“ raames. Näitusega, kus oli vaatluse all disaini roll ja mõju endise idabloki riikides ja Jugoslaavias 1950. kuni 1980. aastateni, kaasnes mahukas kataloog ning selle ette­võtmise tulemusel pälvis Eesti disainiajalugu Euroopas palju tähelepanu. Lobjaka kureeritud oli ka Vilniuse tarbekunsti- ja disainimuuseumis Eesti disainiajalugu tutvustav rändnäitus „Tunne Eesti disaini“, kus toodi esile Eesti disaini mitme­tahulisus 100 aasta jooksul.

Merle Karro-Kalberg, Pealelend: Kai Lobjakas. – Sirp 8. VII 2022.

Kai Lobjakas, Kogutud teos. Väikesed tähelepanekud. – Sirp 9. VI 2023.

Kai Lobjakas, Kust see tuleb, mida koguda? – Sirp 14. IV 2023.

Mihkel Mutt – raamat „Liblikas, kes lendas liiga lähedale. Mati Unt ja tema aeg“.

„See on raamat Mati Undist – kirjanikust, lavastajast, aga eelkõige kui inimesest. Samuti tema ajast ja ta kaasteelistest,“ teatatakse lakooniliselt teose tutvustuses. Rohkem ei olegi ehk tarvis, töö ise kiidab tegijat. Kiidavad mitme rakursi alt lugejadki. Kaido Olele on korda läinud suure andega isiksuse käsitlus: „Lugedes Muti kirjutatud suurepäraseid mälestusi ja mõttekäike Undist jäi kummitama seos või vastuolu suure ande ja selle kandja elu vahel.“ Eeskätt huvitava ja teabetiheda ajalooraamatuna on teose tõstnud esile Karl Martin Sinijärv. Ja viimaks – eks ole „Liblikas“ ka südamlik pilguheit ühte pikka sõprussuhtesse.

Kaido Ole, Mutt kirjutas ja Ole mõtles ning vana Unt lõi trummi. – Sirp 22. XII 2023.

Arhitektuuribüroo Salto – avalike hoonete, sh Paide, Narva ning Rakvere riigigümnaasiumi projekteerimine.

2004. aastal asutatud arhitektuuribüroo Salto on siinses arhitektuuris suunda näidanud sünnihetkest – pole vist aastat, mil see poleks pälvinud mõnd arhitektuuripreemiat. Salto büroos on sündinud Skoone bastioni ajutine Põhuteater, maanteemuuseumi välialad Varbusel, Vanasadama kruiisi­terminal, lodjakoda Tartus Emajõe ääres jpm. Ka koolimaju on Salto arhitektid kavandanud algusest peale. Tartu kesklinna kooli juurdeehitise võistluse võitsid nad 2005. aastal ja pälvisid selle eest kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia aastal 2008. Sestsaadik on õpilasele mõnusad koolimajad, mis ei mõju koolina, vaid vaba aja veetmise kohana, olnud nende leivanumber. 2023. aastal pärjati Salto Paide riigigümnaasium arhitektide liidu arhitekti aasta­preemiaga.

Anna-Liiza Izbaš, Julge pealehakkamise ja kõrge lennuga Salto. – Sirp 18. II 2022.

Margit Mutso, Salto – 2010. aasta kõige võimsama hüppega arhitektuuribüroo. – Sirp 17. II 2011.

Tiit Ojasoo, Olari Elts ja Ene-Liis Semper – Eesti Draamateatri, ERSO ja Eesti Kontserdi koostöölavastus „Macbeth“.

Koostöölavastuse „Macbeth“ puhul on kõige kiiduväärsem, kui läbipõimunult ja mitmeid kunstiliike haaravalt oli osatud koostööd teha. Näitlejate performatiivne kohalolu oli hämmastavas sünkroonis sümfooniaorkestri esitatava muusika ja ekraanilt näidatava videopildiga. Kuna tegemist on sõnalavastusega, siis väärib eraldi tunnustust muusikalise režii täpsus. Nagu väärib seda ka lavastuse ühiskondlikult terav sõnum, mis sobitub praegusesse raskesse aega justkui valatult.

Kaur Riismaa, Macbethi inimlikkus. – Sirp 3. II 2023.

Marika Lõoke ja Jüri Okas – arhitektuuriloomingu kõrge kvaliteedi ja Eesti ruumi­kultuuri järjepideva uuendamise eest.

Aleksander Jakovlev, Arhitektuuri ellujäämise lühikursus. – Sirp 13. III 2014.

Riina Viiding – teatrimaastiku kujundamise ja kooshoidmise eest Eesti Teatriliidu vastutava sekretärina enam kui veerandsajandi jooksul.

Rait Avestik, Eesti Teatriliit 60. – Sirp 2. XII 2005.

Tambet Kaugema, Pealelend: Riina Viiding. – Sirp 23. II 2012.

Mare Mikoff – kunstnik, kes on üle 50 aasta otsinud ideaalset, harmoonilist vormi, kelle teoseid on Eesti ja välismaa muuseumides, galeriides ja kollektsioonides, parkides, koolides ja linnaväljakutel, presidendilossis ja rahvusraamatukogus. Tema raugematu uudishimu ja loomeind ei ilmuta väsimuse märke ning ta on endiselt looja, kes „ikka kipub kestast välja”, nagu kirjutas Reet Varblane.

Jaan Elken, Mare Mikoffi kolmainsus arhitektuurimuuseumis. – Sirp 2. IX 2011. [Jaan Elkeni arvustus Mare Mikoffi näitusele „Linnaskulptuur” arhitektuurimuuseumis]

Meelis Oidsalu, Värava taga on päike. – Sirp 28. XI 2014.

[Meelis Oidsalu arvustus Mikoffi näitusele „Kestast välja“ rahvusraamatukogus]

Vappu Thurlow, Kõva kui kivi, pehme kui sulg. – Sirp 26. VIII 2016. [Vappu Thurlow arvustus Mikoffi ülevaatenäitusele Tartu kunstimuuseumis]