09 10.9

Uue keeleseaduse tulemine

Keel Jaak Viller

Uue keeleseaduse vajaduse tõstatas Eesti keelenõukogu, kes rõhutas „Eesti keele arendamise strateegias (2004–2010)” selle ühe eesmärgina: „aastaks 2010 peavad peamised avaliku keelekasutuse valdkonnad olema valdavalt eestikeelsed, kasutatav kirjakeel peab olema heatasemeline ning …

25 09.9

Teod: „Eesti keele seletav sõnaraamat”

Keel Aili Künstler

Margit Langemets, Eesti Keele Instituudi sõnaraamatute peatoimetaja, „Eesti keele seletav sõnaraamat” on teise, täiendatud ning parandatud trükina ja kuue(kõva)köitelisena septembri algusest müügil. Milles on seisnenud täiendused ja parandused? Võrreldes esimese trükiga on …

25 09.9

Üts’ kergegene märgütüs kagupoolsest isikunimepruugist

Keel Heido Ots alias Sisaski Juhani tütrepoig Otsa Heido

Pärast äsja saadud sovetipassilaualikku nimekõrvakiilu kelleltki (ise vist head soovinud) munitsipaalametnikult sattusin ühel istungil sirvima laual olnud Setomaa rahva lehte (… Rahva Lehte?) ning üllatusin, kui soojadmõnusad võivad riigikeele normi vastased tagurpidised …

14 08.9

PEALELEND:

Keel Aili Künstler

Külli Habicht , eesti vana kirjakeele uurija Kas Uku Masing teeb „tobedale pastorile Heinrich Stahlile” liiga, kui väidab, et nii enne kui pärast teda on eesti keelt paremini osatud ja kirjutatud ning …

14 08.9

Uku Masingu keelest¹

Keel Kristiina Ross

Uku Masingu keel on igal juhul imelik. Lause ei jookse ootuspäraselt. Harjumatul lugejal võib hooga asja kallale asudes tekkida kahtlus, et tekstis on ehk mingi trükiviga. Aga tagasi võttes ja tähelepanelikult uurides …

14 08.9

Kaplinski piinamise eelnõu

Keel Kaarel Tarand

Ajalugu muidugi ei kordu. Kevadel meenutas Elsa Pajumaa Sirbis (24. IV) Eesti (tollal veel NSV) uue aja esimese keeleseaduse sünnilugu 1988. aastal. Toona oli tegu ühega tähtsamatest poliitiliste sündmuste-otsuste hulgas. Rahvaaruteludest asutustes …

14 08.9

Keeleseaduse eesmärgipärasus

Keel Peep Nemvalts

Keeleseaduse mõte on hoida eelkõige avaliku suhtluse ehk teabe- ja ametikeel selge ja otstarbekana, mitte ilukirjandust või esseistikat „kroonukeelestada”.        Ükski seadus iseenesest ei aita ühiskonnal toimida, kui seaduse mõtet ei suudeta või …

07 08.9

Vanaemade kool

Keel Evar Saar

Täna algab Vastseliina kihelkonnas Oraval 21. Kaika suveülikool. Küllap on neist kahe aastakümne jooksul Sirpides ennegi juttu tehtud. Kas võru liikumises on aga midagi uut? Peamine muutus on see, et võru asja …

07 08.9

Veidi valge härja juttu

Keel Kristi Salve

Valgõ härg. Kats tosinat seto jutust (ja üts viil liisna). Seto- ja kiräkeelitside pildikirjuga DVD. Kokko pand´ Risto Järv, toimõndanu Paul Hagu ja Risto Järv, Pille Niine kujundus, Juka Käärmanni savikujuq. Eesti …

18 06.9

Miks õppida eesti keelt?

Keel Eberhard Winkler, Göttingeni ülikooli soome-ugri osakonna juhataja, professor

1. Igaüks, kes tegeleb aktiivselt eesti keelega, on ühel või teisel viisil olnud küsimuse ees, miks peaks üldse eesti keelt õppima. Veidigi kõrgema keeleoskuse taseme saavutanult küsitakse: mis, te oskate eesti keelt? …

22 05.9

Kes leiutas hoomamatu populisti?

Keel Mati Hint

I Kui üks mu Tallinna ülikooli kolleeg pärast pikemat USAs viibimist Eestisse naasis, oli ta üllatunud, kui kergekäeliselt ja vastuoluliselt kasutatakse Eestis sõnu populist ja populism. Ta väitis, et läänemaailma soliidses ajakirjanduses …

08 05.9

Elavaid keeli õpitakse ühiskonnas

Keel Maris Johannes

Ilse Lehiste on rahvusvaheliselt tunnustatud lingvist, kelle uurimisteema on foneetika ja fonoloogia. Hamburgi ülikoolis on ta saanud filoloogiadoktori kraadi ja Michigani ülikoolis kaitsnud doktoriväitekirja lingvistika ja eksperimentaalfoneetika alal, Essexi, Lundi, Ohio ja …