Uus keeleseadus tegemisel

Sirp/Artiklid/Keel

24 04.9
Uus keeleseadus tegemisel

Keel Ilmar Tomusk, keeleseaduse töörühma liige

1995. aasta keeleseaduse vastuvõtmisest saadik on Eesti keeleolukord põhjalikult muutunud. Nii seda kui ka eelmist, 1989. aasta keeleseadust on avalikkus pidanud muulastele surve avaldamise vahendiks, sest peamiseks ohuks eesti keele püsimajäämisele peeti …
24 04.9
Keel vajab lugupidamist

Keel Mati Hint

Kõne Eesti Rahvusraamatukogu VII emakeelepäeval „Kas keelt saab taltsutada?” 12. III 2009 Jossif Brodski (Joseph Brodsky): „Keel on meie saatus.” Ulrich Wickert, Saksamaal armastatud raadio- ja telekommentaator: „Keel oli ja on mulle …
24 04.9
Tegijad mäletavad

Keel Mati Hint

Siia ei ole ju tulnud noid tolleaegseid tegijaid ja mina tunnen end ka siin nagu valge varesena. Sest eesti asjaga on juba kord niiviisi, et Eesti ajalugu saab kirjutada üksnes kõrvalseisja. Sellepärast …
24 04.9
Keeleseadus kui kodanikuühiskonna kasvulava

Keel Elsa Pajumaa

Võib arvata, et suurt tähelepanu nõudvad majandus- ja eelarveprobleemid tõrjusid aasta alguses poliitikute ja valitsusametnike silmis keeleseaduse, mille 20. aastapäev väärinuks 18. jaanuaril süvitsi meenutamist (olgugi et seaduse sünnihetkel algas selle nimetus …
24 04.9
Tallinn ja Barcelona võtavad täna mõõtu

Keel Mart Rannut

Spordisõpru tuleb kurvastada: mõõduvõtmine ei toimu mitte jalg- ega korvpallis, vaid saab teoks ... keelepoliitikas. Tegemist on võrdleva seirega mitmete keelekorraldusmõõtmete ja valdkondade kaupa. Mõõduvõtu on korraldanud Tallinna ülikooli Eesti Keele ja …
24 04.9
20 aastat keeleseadust

Keel Aili Künstler

Keeleseaduse tegemist 20 aastat tagasi meenutab Elsa Pajumaa. Nii mõnegi arvates muulastele surve avaldamiseks Eestis 1989. …
13 03.9
Eiratud ilming: muukeelne laps eesti õppekeelega koolis

Keel Jaan Õispuu, filosoofiadoktor, Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasiumi arendusjuht

Eesti keelenõukogu 21. jaanuaril korraldatud keelefoorumil tehti kokkuvõtteid „Eesti keele arendamise strateegia (2004–2010)” täitmisest aastail 2007-2008. Ettekannetele järgnenud kahes töötoas – „Keel ja majandus”, „Keel ja haridus” – tulid kõne alla juba …
13 03.9
Vähemusrahvused ja lõimumine – kas tegelik või näiline küsimuseasetus?

Keel Mart Nutt

Enamiku eurooplaste jaoks vähemusrahvuste ja lõimumise (ehk integratsiooni – kuidas kellelegi meeldib) teema ei haaku. Kuna vähemusrahvusena käsitletakse Euroopa riikides enamasti üksnes põlisvähemusi ja mitte välispäritolu ehk immigrantjuurtega rahvastikku, siis on need …
19 02.9
Wiedemanni keeleauhind: Ilse Lehiste jäljed keeleteaduses

Keel Jaan Ross

Ilse Lehiste on sündinud 1922. aastal Tallinnas kõrgema sõjaväelase perekonnas. Ta lõpetas Saksa okupatsiooni ajal Lenderi gümnaasiumi, õppis seejärel ühe aasta klaverit Tallinna konservatooriumis ning 1942. aastal immatrikuleeriti Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna üliõpilaseks. …
12 02.9
Keeleoskusnõuete kehtestamise põhimõtted ja tööandja vastutus keelenõuete täitmise eest

Keel Ilmar Tomusk, Keeleinspektsiooni peadirektor

Põhiseaduse preambulis on kirjas, et riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade, § 6 aga sätestab, et Eesti riigikeel on eesti keel. § 37 annab igaühele õiguse saada …
12 02.9
Elektroonilise Õiguskeele esimese artiklikogumiku saateks

Keel Aime Vettik, Õiguskeele tegevtoimetaja

Õiguskeele viieteistkümnenda ilmumisaasta puhul on põhjust anda põgus ülevaade eesti õiguskeele ja väljaande Õiguskeel kujunemisest. Õiguskeelt hakati Eestis korrastama kohe pärast iseseisvuse saavutamist, s.o eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel. Tartus tegutses õigusterminoloogiakomisjon, kus …
13 01.9
Horror-tõlkijate pealetung

Keel Ellen Arnover, (keele)toimetaja

Alustuseks üks mälupilt möödunud suvest. Läksin kinno vaatama „Jane Austini tõrjutud tundeid”. Film oli täiesti vaadatav, ometi lahkusin rahulolematult, sest tõlge hakkas rohkem tähelepanu endale tõmbama, kui see ühe filmi puhul mõistlik …

Uus keeleseadus tegemisel

Keel vajab lugupidamist

Tegijad mäletavad

Keeleseadus kui kodanikuühiskonna kasvulava

Tallinn ja Barcelona võtavad täna mõõtu

20 aastat keeleseadust

Eiratud ilming: muukeelne laps eesti õppekeelega koolis

Vähemusrahvused ja lõimumine – kas tegelik või näiline küsimuseasetus?

Wiedemanni keeleauhind: Ilse Lehiste jäljed keeleteaduses

Keeleoskusnõuete kehtestamise põhimõtted ja tööandja vastutus keelenõuete täitmise eest

Elektroonilise Õiguskeele esimese artiklikogumiku saateks

Horror-tõlkijate pealetung

Loe Sirpi!

Uudised

Pressiteade

Leia veel huvitavat lugemist

Keel

Uus keeleseadus tegemisel

Keel vajab lugupidamist

Tegijad mäletavad

Keeleseadus kui kodanikuühiskonna kasvulava

Tallinn ja Barcelona võtavad täna mõõtu

20 aastat keeleseadust

Eiratud ilming: muukeelne laps eesti õppekeelega koolis

Vähemusrahvused ja lõimumine – kas tegelik või näiline küsimuseasetus?

Wiedemanni keeleauhind: Ilse Lehiste jäljed keeleteaduses

Keeleoskusnõuete kehtestamise põhimõtted ja tööandja vastutus keelenõuete täitmise eest

Elektroonilise Õiguskeele esimese artiklikogumiku saateks

Horror-tõlkijate pealetung

Loe Sirpi!

Värsked artiklid

Uudised

Pressiteade

Leia veel huvitavat lugemist

Külgpaneeli navigatsioon