Mis siis ikkagi on lubamatu?

KADRI ANN SALLA

Alates selle aasta suvest on Eestis seksuaalne ahistamine karistatav. See tähendab, et karistusõigusega on reguleeritud lubamatu käitumine ning selle eest saab võtta toimepanija väärteo korras vastutusele, karistades teda rahatrahvi või arestiga. Seksuaalse ahistamise määratlemine süüteona on tekitanud omajagu poleemikat, et millise piirini ikkagi riik peaks inimestevahelisi suhteid määratlema ning kas on õigustatud pealtnäha kahjutu, isiklikku laadi läheduse sanktsioneerimine. Mõni on küsinud murelikult, et kuidas nüüd anda teisele poolele märku, et ta on mulle atraktiivne või kui kaugele võib lähenemiskatsega minna. Kriitilisemad on isegi väitnud, et nüüd ei tohi naisele kätt ümbergi panna või teda peol tantsitades suudelda. Arvatud on isegi, et sellised normid võivad saada iibepiduriks.

Seksuaalne ahistamine on seksuaalse iseloomuga füüsiline tegu, mis on teise suhtes inimväärikust alandav, kannatanu tahtevastane ning toimepanija poolt tahtlik. Aga kuidas siis ikkagi teada, et teine pool ei taha, ning kas on oht, et see selgubki alles järgmisel päeval politseis selgitusi andes? Lihtsaim viis tahet kindlaks teha on küsida nõusolekut, tahte puudumist näitavad peale verbaalse keeldumise ka tegevuse katkestamine ja tõrjumine. Loomulikult on tähtis, et ahistatu ka väljendab oma vastumeelsust. Kui aga seda ei ole võimalik kiiresti või selgelt teha, hinnatakse vaidluse korral varasemat sündmuste käiku tervikuna ning otsitakse objektiivseid asjaolusid, mis tahtevastasusele viitavad. Pelgalt kannatanu ütlusest ei pruugi teo tõendamiseks piisata.

Tahtlikkus toimepanija poolt välistab kogemata toimunud või tahtmatud riivamised, näiteks bussi järsul pidurdamisel teisest kinni krabamise või teatris külg külje kõrval istumise. Füüsilise käitumise komponent mõiste määratluses tähendab, et siivutud komplimendid või enda katsumine teise ees jäävad sellest koosseisust välja. Samas peab see kehaline tegu olema seksuaalse iseloomuga ja siingi tuleb vaadata laiemalt teo konteksti ja tõlgendust. Suudlused või suguelundite puudutused on üldjuhul seksuaalse iseloomuga, kuid kallistused, käest kinnihoidmine või põlve puudutamise määratlemine on juba keerulisem ja hinnata tuleb konteksti tervikuna. Tervituseks põsemusi või õnnitluseks kallistus tähtpäeva puhul pole reeglina seksuaalse iseloomuga, kuid arvestada tuleb kultuurinorme. Inimväärikuse alandamise komponent viitab teise inimese hirmutamisele, heidutamisele või ründava õhustiku tekitamisele.

Seksuaalne väärkohtlemine on muudetud karistatavaks inimeste kehalise puutumatuse ja inimväärikuse kaitseks. Lihtsalt öeldes, seadusega on lubamatu teise inimese käppimine, käperdamine või kabistamine, kui teine seda ei soovi. Me peame normaalseks, et me teise inimese koju soovimatult ei tungi ning sama kehtib ka teise inimese keha piiride suhtes. Lisaks aitab see kinnitada ühiskonnas normi, mille kohaselt teist ei lööda, rünnata, ähvardata ning nüüd on hukka mõistetud ka seksuaalne ahistamine kui vägivalla üks vorm. Ja seda mitte ainult naiste kaitseks. Seksuaalne ahistamine on väärteona sõnastatud sooneutraalselt, selle võivad toime panna või selle ohvriks langeda mõlema soo esindajad.

Eestis on detsembri alguse seisuga politseis registreeritud 16 seksuaalse ahistamise juhtumit, millest kolm on jõudnud süüdimõistva lahendini. Need on valdavalt olnud kaasused, kus ahistamise ohvriks on sattunud avalikus kohas juhuslikud inimesed, tehes oma igapäevatoimetusi, ahistamine on tabanud neid ootamatult ning mõjunud hirmutavalt ja ründavalt.

Kadri Ann Salla on politsei- ja piirivalveameti juhtivkriminaalametnik.