HTMi veerg – Mis on saanud Eesti keelevaldkonna arengukavast?

PIRET KÄRTNER, HTMi keeleosakonna juhataja

Viimased poolteist aastat panustas haridus- ja teadusministeerium koos valdkonna ekspertidega aastaid 2018–2027 hõlmava Eesti keelevaldkonna arengukava „Keel loob väärtust“ koostamisse. Ettevalmistuste käigus kohtuti korduvalt partnerite ja huvigruppidega ning arutati arengukava ühel või teisel viisil keelevaldkonna arengusse panustavate ministeeriumi osakondadega. 2017. aasta lõpus esitasime arengukava kooskõlastamiseks teistele ministeeriumidele ja 2018. aasta alguses viisime nende ettepanekud ja parandused eelnõusse sisse. Märtsis arutasid valminud arengukava eelnõu haridus- ja teadusministeeriumi ning Eesti keelenõukogu esindajad. Üheskoos leiti, et on mitmeid valdkondadeüleseid teemasid, mille lahendamiseks pelgalt keeletegevusest ei piisa ja milleks keelevaldkonnal napib ka vahendeid ja võimalusi. Olgu selleks siis ühtse haridusruumi loomine, murdekeelte säilitamine, õpetamine ja uurimine, eestikeelse terminitöö ja keeletehnoloogia arendamine või keeleliste erivajadustega inimeste toetamine.

Valitsus on otsustanud algatada strateegia „Eesti 2035“ loomise. Selle käigus lepitakse kokku riigi peamised arengueesmärgid ning vähendatakse arengukavade hulka ja bürokraatiat. 2020. aastaga lõpeb Eestis ligi pool valdkondlikest arengukavadest, mistõttu algab laiaulatuslik jätkustrateegiate koostamine. Aastal 2020 lõpeb ka Euroopa Liidu praegune finantsperiood ning 2021. aastal algab järgmine, mille vahendeid aitab loodav strateegia „Eesti 2035“ paremini jaotada.

Kuna peatselt algab paljude strateegiate uuendamine, jõutigi seisukohale, et otstarbekas on pikendada senist eesti keele arengukava kahe aasta võrra ning jätkata keelevaldkonna arendamist hariduse ja teaduse strateegiaga seotult.

Ühtlasi on plaan sarnaselt kultuuripoliitika põhialustega välja töötada ka keelepoliitika põhialused. Keelepoliitika põhialused oleksid aastast 2020 sisendiks nii hariduse ja teaduse valdkonna kui ka teiste riiklike strateegiate loomisel.

Haridus- ja teadusministeerium peab oluliseks, et keelevaldkonna arendamine toimuks kooskõlas teiste valdkondade arenguga ja astuks ühte sammu teiste strateegiatega.