37 396 sekundit koos „Planeet Hollywoodiga“

Mis signaali edastab ERRi voogedastusplatvormil Jupiter tiirlev taskuhääling „Planeet Hollywood“?

JOHANNES LÕHMUS

Tänavu jaanuaris teatati, et „Ööülikool“ ei jätka enam ERRis. Juunis saatsid 61 kultuuritegelast riigikogu kultuuri­komisjonile mureliku kirja ERRi kultuuri­saadete „Ööülikool“ ja „Plekktrumm“ tuleviku asjus, millele vastas ERR-i juhatuse esimees Erik Roose, et „Plekktrummi“ muutmiseks tehti kõigest ettepanek ja saade ei kao sügisel programmist. Märtsis alustas Jupiteris ka taskuhääling „Planeet Holly­wood“.

ERR ja Hollywood

„Planeet Hollywoodi” juhivad kaks filmifänni Andry Padar ja Richard-Erik Järvi. Neile meeldib palju endast rääkida ja nad on suured kollaste uudiste austajad. Andry on õppinud Timo Dieneri käe all koolis filmindust valikõppeainena ning teinud voogedastusplatvormidele turundustööd. Richard on Jupiteri peatoimetaja. Koos ollakse juba mitu aastat filmigurud, kes korraldavad kobarkinodes eriüritusi ning tutvustavad uusi Hollywoodi filme TV3 veebis.

Nüüd vesteldakse igal kolmapäeval sellistel teemadel nagu noorena vaadatud VHSid, kõige südamelähedasemad filmižanrid ja põhjused, miks kinos käia, mida seal süüa ja kuhu istuda.

Alustatakse eepilise taustamuusikaga ja sõnadega 30 aastat ette valmistatud saatest, kus ei räägita kuivadest kriitikute filmidest, ega kuule pikki lauseid alltekstidest. Juttu tehakse vaid filmidest, mis kõigile meeldivad ja kindla peale meelt lahutavad. Aja jooksul on ebamäärase kriitikute filmidele vastandumise asemel hakatud „Planeet Holly­woodi“ tutvustama kui vabas vormis podcast’i, kus räägitakse endale ja publikule meeldivatest filmidest.

Saatejuhtidele meeldib väga omavahel lobiseda, kuid lihtsalt plära kõrval on neil struktuur üsna hästi paigas. Saated jaotuvad kolmeks osaks: Hollywoodi uudised, nädala film (vahel ka mitu) ja soovitused Jupiteri platvormilt. Olulisel kohal on ka spontaanselt üksteisele esitatavad mõjuvad viktoriiniküsimused, mis paljastavad üha enam tegijate tausta ja maitse-eelistusi.

Igas saates valib kumbki kaks uudist, rõhutades, et see on saatetegemise lemmikosa. Siin väike ülevaade uudistest, mida „nagu sommeljeed, kuulajate jaoks välja valitakse“. Oscari-tseremoonia kingikoti sisu ja rahaline väärtus. Armastajapaari mänginud näitlejad, kes tegelikult omavahel üldse läbi ei saanud. Ben Afflecki ja Matt Damoni 1980. aastate ühine pangakonto.

„Nädala nurgas“ arvustatakse iga nädal paari filmi. Enne arvamusavaldust tuleb veidi juttu süžeest, lavastajast, näitlejatest, taustaloost mõne huvitava faktiga, ja alati püütakse rääkida ka kassatulust. Arvustus lõpeb hinnanguga
a) peab nägema, b) võib vaadata või c) tasub vältida.

„Jupiteri nurgas“ lastakse hollywoodilikust möllumantrast lahti ning soovitatakse Iisraeli, Prantsuse või Hispaania sarju, keskkonnakuu dokumentaale, noortesaateid, Ameerika klassikat („Heidikud“) ja märulit („Kikkpoksija“¹), ja ka kvaliteetset arthouse’i („Maailma halvim inimene“, „Kapten Volkonogovi põgenemine“²). Viimaseid kommentaariga, et sellistest „Planeet Hollywoodis” tavaliselt ei räägita. Soovitusi jagab alati Richard, Andry täidab samal ajal eetrit IMDB reitingute, filmipikkuste või üdini positiivsete kommentaaridega ka siis, kui teosest alles esimest korda kuuldakse.

Andryle on filmi pikkus üldse väga tõsine teema: ta peab vajalikuks tuua eraldi välja, kui mõni film on „õnneks alla kahe tunni pikk“ ning pikemate puhul on suureks probleemiks, et liiga hilja jõuab koju magama. IMDB reiting paistab olevat teine põhiteema, kuna see lisatakse peaaegu religioosse põhjalikkusega iga filmi ja sarja juurde.

Saatejuhte paistab väga huvitavat kassatulu ja raha ja igasuguste kõlakate kommenteerimine. Allikakriitika on olematu: „Apteeker Melchior. Timuka tütre“ kino avanädalavahetust (26 000 vaatajat) nimetatakse paremaks mitme eelmise aasta tipp 10 filmi aastatulemusest (10. koht 49 654)³. Väheütleva arvustamisega ei räägita ette ära filmide sisu ega rikuta sellega filmi kuulaja jaoks, mis võib muidu olla sellise saate suurim oht. Puudutakse pealispinda, tuuakse näiteid võrdlusfilmidest, antakse tausta või järjefilmide puhul varasemate osade konteksti.

Ilmselt on „Planeet Hollywoodi“ üürikese eluea kõige märgilisem osa 26. aprilli oma, kus animefänn Andry kiidab vaadatud animafilmi „Suzume“⁴ visuaalset poolt, kuid ütleb sisu kohta, et teda see armastusedraama teema ei köida, sest seda on tal endagi elus piisavalt. Eelnevalt on kõvasti reklaamitud, et nüüd avab Andry kuulajale, mis on anime ning kuigi puudutatakse selle ärilist poolt Jaapanis ja mõningaid tehnilisi erinevusi võrreldes 3D-animatsiooniga, ei kuule kordagi Hayao Miyazaki, Katsuhiro Otomo või Mamoru Oshii nime ega seda, mis ajast või miks on jaapanlaste animearmastus nii tugev. Selle asemel kingitakse kuulajale soovitus vaadata Netflixist sarja „Deemonitapja“ („Demon Slayer“). Tõeline žanri pisendamise meistriklass.

„Planeet Hollywood“ on algusest peale üles ehitatud vastandumisele n-ö keerulistele kriitikufilmidele, kus kasutatakse võõrsõnu (iga kord, kui Richard mõnd sellist saates kasutab, jätab Andry mulje, et peab kohe sõnaraamatu järele haarama). Lisaks räägitakse alltekstide põlgusest (kuigi näiteks filmi „Air“⁵ puhul hinnati just seda, et „ilu oli ridade vahel kirjas“) ja sellest, kuidas kassahittidest Eesti meedias üldse ei räägita. Püütakse tekitada arvamust, nagu oleks nende käsitlus Eesti filminduses ainukordne. Peamiselt petetakse kuulajat aga odavate nõksudega, sest see jutt ei vasta lihtsalt tõele. Kuigi tõesti pole hästi levivat taskuhäälingut või raadiosaadet, mis keskenduks nii kitsalt ainult populaarsetele filmidele või kõmule, siis on samad filmid palju põhjalikumalt ette võetud saadetes „Kinovärgiga mandariin“, „Kinosaade“ ja „Filmikägu“, mis on kõik juba aastaid tegutsenud. Viimane on ka tuntud Hollywoodi uudiste lõbusa loba võtmes edastamise poolest.

Eesti keele ja kultuuri toetamine

Pole midagi halba, et veel kaks filmifänni räägivad, miks neile meeldib kinos käia. Seadusega Eesti kultuuri edendamisega tegelevalt ERR-ilt on aga õigust nõuda enamat kui teiste kanalite saadete sisu dubleerimine omapoolse arvamusega, lisaks natuke oma kanali promo. Me elame ajal, kui audiovisuaalne sisu ja liikuv pilt võtavad inimeste elust ja ajast aina suurema osa, aga selle sisu analüüsimisega tegelevat telesaadet pole ERRi programmis alates 2015. aastast, kui kultuurisaade „OP!“ astus suure sammu ning lahustus meelte ja kultuuri liitmise asemel puhtamaks ja lihtsamaks meelelahutuseks; kadusid „OP! kunst“, „OP! film“, „OP! teater“ ja ka „Kirjandusministeerium“. Mõnel kunsti­valdkonnal on ETVs ka praegu oma saade, filmikunst pole nende seas.

Kuigi „Ööülikooli“ lahkumine ERRist, „Plekktrummi“ muutmise plaan ja „Planeet Hollywoodi“ tulek pole omavahel seotud, on need näited ERRile või praegusele kultuurikeskkonnale iseloomulikud. Tunnipikkused, ühele isikule või ideele keskenduvad ja suurt ettevalmistust nõudvad saated peavad leidma uue kodu või end ümber mõtestama. Sajamiljoniste turunduseelarvetega Hollywoodi filmidele üles ehitatud formaat ei nõua ilmselt ei ajaliselt, majanduslikult ega ka vaimselt liialt suurt ressurssi. „Planeet Hollywood“ on hea näide, kuidas ERR võib kultuurivallas käituda kommertskanalina. Jääb arusaamatuks, mida sellise sisuga saade riiklikule kanalile juurde annab.

2. juulini saab rahaliselt toetada „Ööülikooli“ kolimist oma platvormile, kus aeganõudvad, eesti keelde ja meelde sünteesitud lood leiavad uue kodu, et
22 aastat küpsenud süsteemne loovus saaks jätkata arengut. 14 „Planeet Holly­woodi“ on seni kestnud 37 396 sekundit ning loodetavasti avastavad saatejuhid palju rohkem filme, mille ilu peitub ridade vahel ja mille sisu ei saa edasi anda 5–10 minuti pikkuse kirjeldava ülevaatega. Filmis (ka Hollywoodis) peitub palju enam sellist salapära, mille muuki­misega peaks tegelema pigem „Ööüli­koolis“ ja „Plekktrummis”. Ühel kultuursel rahval peab olema võimalus saada emakeeles kätte nii kiire info­sutsakas kui nauditav aeglane süvenemiskogemus.

1 „The Outsiders“, Francis Ford Coppola, 1983; „Kickboxer“, David Worth, Mark DiSalle, 1989.

2 „Verdens verste menneske“, Joachim Trier, 2021; „Капитан Волконогов бежал“, Aleksei Tšupov, Natalja Merkulova, 2021.

3 https://filmi.ee/wordpress/wp-content/uploads/2023/01/2022-Kinolevi.pdf

4 „Suzume“, Makoto Shinkai, 2023.

5 „Air“, Ben Affleck, 2023.