Keskkonnamüra mõju tervisele

Müra on Euroopa ja maailma tulevikuteema. Müra peetakse üheks tähtsamaks tervist mõjutavaks keskkonnateguriks õhusaastuse järel.

TRIIN VEBER

Kas olete märganud, et müra on ümbritsevas keskkonnas järjest rohkem? Kui elasite varem maal ja kolisite linna, siis puutute rohkem kokku autode, rongide, lehepuhurite, naabrite tekitatud jm keskkonnamüraga. Kui aga olete elanud linnas, siis on tõenäoliselt liikluskoormus teie kodutänaval viimaste aastakümnete jooksul kasvanud. Autoliiklus ongi Euroopas, sh Eestis, kõige suurem keskkonnamüra allikas.

On kõigile teada, et müra häirib inimesi. Kas üha suureneval liiklusmüral on ka otseselt tervist kahjustav toime? Uuringuid müra tervisemõjude kohta on maailmas tehtud veel vähe, kuid nende arv kasvab kiiresti. Peamiselt uuritakse liiklusmüra mõju eurooplaste tervisele. See on nii seepärast, et Euroopa Komisjon on kehtestanud müra direktiivi,¹ mille kohaselt tuleb suuremates linnades ja suurte maanteede ääres koostada müra kaardid. Müra kaardid koostatakse ühtse metoodika järgi iga viie aasta järel autoliikluse, rongiliikluse, lennuliikluse ja tööstusmüra kohata. Müra kaardil on igas linna punktis modelleeritud vastava müraliigi aasta keskmine müratase. Igaüks, kes elab Tartus või Tallinnas, saab nendelt kaartidelt oma elukoha mürataset vaadata. Esimene müra kaardistamine Eestis teostati 2012. aasta, järgmine 2015. aasta ja viimane 2019. aasta kohta.² Teadlased saavad neid andmeid kasutada seoste kindlaks tegemiseks müra ja tervisenäitajate vahel.

Mürakaartidelt selgub, et autoteedel on müratase umbes 60–70 dB ja see väheneb teest kaugenedes. Kuna autoteid on linnades palju ja suured majad paiknevad sõiduteele küllalt lähedal, leidis 2015. aasta kohta tehtud müra kaardistamise aruanne, et müratsoonis üle 50 dB elas 84% tallinlastest ja 70% tartlastest. 2019. aasta hindamise järgi olid vastavad arvud 47% ja 37%. Tulemuste põhjal ei saa siiski väita, et autoliikluse müra oleks Eesti suuremates linnades vähenenud, sest 2019. aasta hindamine tehti teistsuguse (täpsema) metoodikaga kui eelmised. Rongiliiklusest tuleneva liiga kõrge müratasemega puutub Eestis kokku 1–3%, lennukiliiklusest tingituga alla 1% elanikest.

Müra ja tervis

Maailma Terviseorganisatsiooni (MTO) soovituste kohaselt ei tohiks autoliikluse aasta keskmine müratase olla inimese elukohas üle 53 dB, sest see on juba terviseohtlik.³ MTO tegi sellise järelduse tuginedes ülevaateuuringutele, mille põhjal koostati Euroopa regiooni keskkonnamüra juhised. MTO vaatas läbi kõik keskkonnamüra kohta tehtud uuringud, mis olid avaldatud aastaks 2015 ja teostas nende tõenduspõhisuse hindamise. Need näitasid, et teaduskirjanduses on küllalt tõendeid selle kohta, et autoliiklusest tulenev müra on üks riskitegureid, mis põhjustab südame isheemiatõbe. Uuringute põhjal on leitud seoseid ka teiste haigustega, nt insult, kõrgvererõhktõbi, rasvumine, diabeet, depressioon ja ärevushäired. Kõrge müratasemega keskkonnas on täheldatud rohkem enneaegseid sünde ja väiksemat sünnikaalu.Siiski peab mainima, et MTO hinnangul ei oldud 2015. aastaks veel tehtud piisavalt uuringuid teiste haiguste kohta peale südame isheemiatõve.

Lähtudes MTO järeldusest, et autoliikluse müra suurendab südame isheemiatõve riski, ja aasta 2015 müra kaardistamise andmetest, viisime Tallinnas ja Tartus läbi liiklusmüra tervisemõjude hindamise.⁴ Hindamine näitas, et Tallinnas on aastas ligikaudu 130 ja Tartus 25 uut südame isheemiatõve juhtu, mis oleksid olnud ärahoitavad juhul, kui autoliikluse müratase oleks inimese elukohas olnud alla 50 dB. See moodustab mõlemas linnas ligikaudu 6% kõikidest südame isheemiatõve juhtudest. Südame isheemiatõbi võib väljenduda infarktina ja lõppeda surmaga. Meie hindamine näitas, et kui autoliikluse müra jääks alla 50 dB, siis oleks infarktisurmasid aastas Tallinnas vähem 25 ja Tartus nelja võrra. Autoliikluse müra mõju tõestatuse insuldi tekkele hindas MTO keskmiseks. Kui ka insult lugeda müra tekitatud tervisemõjuks, siis lisandub autoliikluse müra tõttu üle 50 dB Tallinnas 140 ja Tartus 25 insuldi juhtu aastas. Kokku põhjustab autoliikluse müra Tallinnas 270 ja Tartus 50 kardiovaskulaarset haigestumist aastas. See aga ei pruugi olla kogu haiguskoormus, mis müra tõttu tekib. Viimastel aastatel on teadlased palju uurinud autoliikluse müra ja diabeedi seoseid ja see seos on enamikus uuringutes leidnud kinnitust. Seega võib siis lisada ka diabeeti haigestumise, mida me selles uuringus ei hinnanud.

Arvatakse, et müra saab mõjutada haigestumist peamiselt stressi ja/või une häirimise kaudu. Müra mõjul vallanduvad stressihormoonid, nt adrenaliin ja kortisool. See kutsub esile veresoontes ja ainevahetuses muutusi ning kui müraga ollakse kokkupuutes pidevalt aastaid järjest, siis võib see viia krooniliste haiguste kujunemiseni.

Stressihormoonid võivad vallanduda nii, et me saame sellest aru – oleme vihased ja häiritud ning siin mõjutavad müra olemus, keskkond ja kuulaja ise. Näiteks kontserdikülastaja on kokkupuutes väga kõrge müratasemega (100 dB), kuid ta ei pea seda häirivaks, vaid vastupidi, on ostnud kalli pileti, et seda kuulata. Samal ajal inimene, kes elab kontserdipaigast kilomeeter eemal ja püüab samal ajal lugeda või uinuda, on häiritud. Ta peab palju vaiksemat helitaset müraks ja tal vallanduvad stressihormoonid. Samamoodi on ka liiklusmüraga – kui inimene peab seda häirivaks, siis on terviserisk suurem. Uuringutest ilmneb ka see, et me ei pruugi alati mürast tekkinud stressi teadvustada. Liiklusmüra puhul on täheldatud stressireaktsiooni tekkimist magamise ajal, ilma et inimene üles ärkaks või seda hommikul mäletaks.

On tehtud uuringuid, kus noortele tervetele vabatahtlikele on lastud öösel magamise ajal eelnevalt lindistatud autoliikluse müra ja mõõdetud nende tervisenäitajaid öö jooksul või kohe hommikul. Sellistest uuringutest on selgunud, et müra keskkonnas magades on keskmiselt lühem sügava une staadium ja esineb rohkem ärkamiseelseid seisundeid. Samuti on hommikul pärast mürarikast ööd veres rohkem stressihormoone ja glükoosi. Kiired muutused ilmnevad ka veresoonte töös – veresooned on ahenenud ja jäigemad.

Stressihormoonide vallandumist magamise ajal on täheldatud juba alates müratasemest 33 dB, mis on väga vaikne heli, võrreldav külmkapi tekitatava müraga. Liiklusmüra on katkendliku iseloomuga ja seetõttu põhjustab stressi rohkem kui näiteks pidevalt surisev külmkapp. Möödasõitev raskeveok võib magamise ajal põhjustada stressi­hormoonide vallandumist ilma inimese teadmata. Mida rohkem selliseid sündmusi öö jooksul, seda halvem on une kvaliteet ning seda suurem on tõe­näosus, et kujuneb välja mingi krooniline haigus.

Eri põhjustel on mõni müra suhtes tundlikum. Sellised inimesed on näiteks lapsed, vanurid, kroonilise haigusega inimesed, aga ka need, kellel on vahetustega töö. Päeval on liiklusmüratase palju suurem kui öösel. Kui inimene peab töö tõttu magama päeval, siis liiklusmüra häirib tema und rohkem. On tähele pandud, et osa inimesi on juba sünnipäraselt suurema müratundlikkusega kui teised. Neid häirib müra rohkem kui teisi ja teaduslikult on kindlaks tehtud, et müratundlikel on ka suurem risk haigestuda mürast põhjustatud haigustesse.

Mis müra vastu aitab?

Müra on Euroopa ja maailma tulevikuteema. Müra peetakse üheks tähtsamaks tervist mõjutavaks keskkonnateguriks õhusaastuse järel.

Euroopa linnad on asunud selle probleemi lahendamiseks välja töötama tegevuskavasid. 2030. aastaks on ELi eesmärk vähendada mürast krooniliselt häiritud inimeste arvu 30% võrra.

Linnades ongi põhiline müra- ja õhusaasteallikas just autod ning nende ümbersuunamine ja arvu vähendamine võib linlaste tervist parandada. Kuna linnaplaneering on enamasti autokeskne ja elumajad asuvad suurte autoteede lähedal, siis pole see lihtne töö.

Siiski tuleb väljakujunenud autostumist vähendada. Mida vähem autosid, seda vähem müra ja õhusaastust. Appi tuleb rattaliikluse ja ühistranspordi edendamine. Igas elamupiirkonnas võiksid olla rohelised puhkealad, mis parandaksid liikumisharjumusi, vähendaksid stressi, õhusaastust ja müra. Mürataset viib madalamale ka vaiksemate elektriautode kasutuselevõtt ja autode piirkiiruse alandamine.

Üks asi, mida ise saab teha, on tervise tugevdamine tervisliku eluviisiga. On kindlaks tehtud, et jooksmise või jalgrattaga sõitmise tervisekasu kaalub üles sellest tulenevad riskid isegi siis, kui see toimub saastunud õhus ja keset müra. Tervislik on minna tööle jalgsi, jalgrattaga või ühissõidukiga.

Müra vastu saab paigaldada helikindlamad aknad. Soojustamine suurendab hoonete helikindlust, aitab nii õhusaastuse kui ka müra vastu.

Järgmine kord, kui tunnete end mööduvatest autodest häirituna, teadke, et see on üks praegusaja probleemidest, millega tuleb järjepidevalt tegeleda. Loodetavasti saame sellega kõik koos hakkama ja kogeme juba varsti enda ümber vaiksemat ja rohelisemat linnaruumi.

Triin Veber on Tartu ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi keskkonnatervishoiu spetsialist.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ, 25. VI 2002, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega.

2 Tallinna liiklusmüra kaart on leitav siit ja Tartu liiklusmüra kaart siit.

3 Environmental noise guidelines for the European Region. WHO guideline 30. I 2019.

4 Triin Veber, Tanel Tamm, Marko Ründva, Hedi Katre Kriit, Anderi Pyko, Hans Orru, Health impact assessment of transportation noise in two Estonian cities. – Environmental Research 2022, 204 (C).