Kohanematuse hädavajalikkus inimeseks jäämisel 

KAIRI JETS, kirjandusteadlane ja jaapani kirjanduse õppejõud 

Kairi Jets

Erakogu

Paar päeva tagasi oleksin kirjutanud siia rubriiki hoopis teistsuguse teksti, see oligi juba tegelikult valmis. Viimaste päevade valguses ei saa aga jätta kirjutamata genotsiidist Ukrainas Butša linnas.  

Genotsiidiks kvalifitseeruvad „teod, mis on toime pandud kavatsusega hävitada osaliselt või täielikult kodakondsusel, rahvusel, rassil ja usul põhinevaid gruppe kui selliseid“.* Milleks muuks saab nimetada Ukraina tsiviilelanike hukkamist okupeeritud aladel? 

On tõsi, et sõna „genotsiid“ on loobitud liiga kergekäeliselt tähistamaks kõike mõistusevastast ja äärmuslikku. Siiski ei tohi see takistada genotsiidi nimetamist genotsiidiks ning sellele sõnale tema õige kaalu ja tähenduse tagasiandmist. Kõigega on võimalik harjuda, ka inimsusevastaste- ja sõjakuritegudega, ka blokiväliste idaeurooplaste tapmisega – Lääne-Euroopa vaatab seda pealt. Mitu ukrainlast on väärt üks Euroopa Liidu kodaniku, sealhulgas eestlase elu või ühe NATO sõduri elu?  

Kui tahame ennast ka edaspidi nimetada inimesteks, tuleb kohe otsustavaid samme astuda. Eestil ja eestlastel on rahvusvahelisel tasandil usalduskrediiti ja mõjuvõimu, mis tuleks nüüd viimseni kasutusele võtta, sest kaduma hakkab see, mille nimel üldse võidelda tasub – inimkonna inimlikkus. Olgu meie juhtidel julgust ja vastutustunnet, mida Lääne-Euroopas napib, et lõpuks reageerida kõigi mõeldavate punaste joonte ületamisele. Võtku kas või peaaegu et ilma lennukiteta Eesti kätte ning vahendagu USA ja Poola lennukite andmist Ukrainale, et kõik oleks NATO-le JOKK ja Ukraina saaks abi, mida vajab. 

* René Värk: Putini vastutusele võtmise võimalikkusest rahvusvahelisel tasandil. – ERR 28. II 2022. www.err.ee/1608514871/ren-vark-putini-vastutusele-votmise-voimalikkusest-rahvusvahelisel-tasandil