Kuidas Vladimir Putin TV3 reitingu ohvriks sattus 

VEIKO MÄRKA 

Veiko Märka

Kristiina Nurmis

Euroopa pakub ereda kontrasti kahest riigijuhist, kellest üks on kohanemisvõime supernäide, teine aga kohanematuse võrdkuju. Volodõmõr Zelenskõi karjääri seni säravaim etapp oli poliitilise komöödiaseriaali „Rahva teener“ produtseerimine ning selles peaosa mängimine. Tema tegelaskuju pürib Ukraina presidendiks ning nagu ime läbi sai tõsielus selleks hoopis osatäitja. Elu tõestas seekord, et ta on suurem kui kunst. Ning mees on 100% oma ootamatult raskeks kujunenud ametit väärt. Kõik Zelenskõi teleesinemised maailma avalikkusele, mida ta sõja esimesest päevast peale on teinud, on säravad, täpsed, kujundlikud ning iga kord on tal välja tulla millegi uue ja hingeminevaga. Ta rabab avalikkust nii lühiduse kui löövusega. 

Putin seevastu on oma margi nii täis teinud, et seda puhtaks pesta on juba võimatu. Igast tema meediasse jõudnud etteastest õhkub ühevõrra nii kurjust kui idiootsust ning mingit narratiivi arengut pole võimalik täheldada. Meediasõja on Venemaa juba algusest peale kaotanud. Vaevalt tuli Putin sõda alustades selle peale, millise ahelreaktsiooni ta Ukrainas agressiooni alustades põhjustab. Näiteks TV3 kasutab teda küüniliselt oma reitingu tõstmiseks, tuues ekraanile tollesama „Rahva teenri“, mida sõjata ilmapealgi juhtunud poleks. Isegi ebasõbraliku naaberriigi juhi rakendamine Eesti meediakarusselli kaudseks tööjõuks on kuidagi alandav. Aga mis teha, elu on julm. 

Mida on meie rahval sellest õppida? Natuke ikka. Tagantjärele on mõttetu näägutada Alar Karist selle eest, et ta mõnes poliitilises seriaalis kandvat osa ei ole mänginud. Aga vaatame tulevikku, järgmiste kandidaatide poole. Eestis juhtub harva, et mõne saate produtsent selles ise ka keskses rollis üles astuks, s.t otsustaja ja täideviija on üks ja sama isik. Kõige pikemat aega on seda topeltametit pidanud Teet Margna koos Kristjan Jõekaldaga. Kahjuks on Eestile juba pikemat aega kombeks üks president korraga. Kahe kange, Margna ja Jõekalda vahel on võimatu valida. Ebaõigluse maik jääks sellisele valimistulemusele paratamatult külge. Nii jääb ainsaks tõsiseltvõetavaks presidendikandidaadiks, kelle professionaalsus ja edu põhinevad telekarjääril, hoopis Anu Välba. Ma ei arva, et tal uue rolliga kohanemine keeruline võiks olla.