Aasta puitehitis 2024

Aasta puitehitise võistlus on innustanud ja edendanud Eesti puitarhitektuuri juba 22 korda. Teie ees on selle aasta võidukad.

ANNI MARTIN

Aasta puitehitiste võistlus 2024

Aasta puitehitis – Rae gümnaa­sium, arhitektid Raivo Kotov, Lembit-Kaur Stöör, Martin Tago (Koko Arhitektid), sisearhitektid Raili Paling, Kadri Kaldam ja Liis Lindvere (Koko Arhitektid), maastikuarhitektid Eleriin Tekko, Katri Soonberg, Elina Koel (Koko Arhitektid), insenerid Tom Arula (PCC Projekt), Tatjana Hünne, Laur Lõvi, Oskar Tuvike (Makespace) ja Meelis Land (Novacon), ehitaja Merko Ehitus Eesti ja tellija Riigi Kinnisvara.

Arcwoodi liimpuidu eriauhind – Tuule spordihoone, arhitektid Raivo Kotov, Lembit-Kaur Stöör, Martin Tago, Merilin Jüri­mets (Koko Arhitektid), maastikuarhitektid Eleriin Tekko, Katri Soonberg, Elina Koel (Koko Arhitektid), sisearhitektid Raili Paling, Kadri Kaldam ja Liis Lind­vere (Koko Arhitektid), insener Tom Arula (PCC Projekt), ehitaja Rand & Tuulberg ning tellija Rae vallavalitsus.

ESTPLY puitinterjööri eri­auhind – suvila Rannakülas, arhitektid ja sisearhitektid Mare Hunt, Tomomi Hayashi (HG Arhitektuur).

Raitwoodi preemia – Dirhami loodus­kuurordi hooned, Mari Hunt Arhitektid.

Publiku lemmik – Kõrvemaa spordi- ja matkakeskuse elumajad, arhitektuuribüroo Boa.

Äramärgitud tööd

Logi saun, autorid Kaisa Sööt, Liina-Liis Urke, Margit Säde, Regina Viljasaar-Frenzel.

Varjualune „Ava“, EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengid, juhendajad Elina Liiva, Helena Männa ja Margus Tammik.

Tartu rattamajad, Tallinna Tehnikaülilooli ehituse ja arhitektuuri instituudi tudengid Roland Saks, Mari Liis Aader, Triinu Sooden-Pits, juhendaja Simo Ilomets.

Žürii: Mari Rass (žürii esinaine, Arhitekt Must), Maarja Kask (Eesti Arhitektide Liit), Reio Raudsepp (Eesti Sisearhitektide Liit), Mart Kalm (Eesti Kunstiakadeemia, arhitektuuriloolane), Andres Madalik (Eesti Ehitusettevõtete Liit, ehitusinsener) ja Elar Vilt (Eesti Puitmajaliit).

---

Võistluse korraldas Eesti metsa- ja puidutööstuse liit.

Aasta puitehitiste võistlusele laekus sel aastal 29 tööd, mille hulgast sõelus žürii välja parimad. Hindamisel pöörati erilist tähelepanu puidu innovaatilisele kasutusele ja rollile arhitektuurilise idee teostamisel.

Puit on aastasadu olnud siinne peamine ehitusmaterjal. Tööstuslik ehitamine on andnud mõningase eelise teistele, uutele materjalidele, kuid keskkond, muutunud ootused ja ambitsioonid ning teadmised on loonud võimaluse puidu taastulekuks nii avalike kui ka eluhoonete, nii suurte kui ka väikeste, nii tööstuslikult ja moodulitena kui ka käsitsi hoonete ehitamiseks. Tähtsusetu pole seegi, et puit kui taastuv materjal on üks võimalus jõuda lähemale ambitsioonikate kliimaeesmärkide täitmisele. Puidust hooned ja teised pikaajalised puittooted on kui süsinikupank. Puidust ehitamisega välditakse CO₂ heidet, mis kaasneb fossiilset päritolu ehitusmaterjalidega. Samuti on oluline, et puit on kohalik materjal, mille kasutamise kõigis lülides saavad tööd meie oma inimesed. Enamjaolt paiknevad puidutööstused väljaspool suuri tõmbekeskusi, aidates seetõttu kaasa regionaalarengu tasakaalustamisele.

Aasta puitehitis. Sel aastal pärjati parimaks puitehitiseks Rae gümnaasium. Kompleksi teine hoone, Tuule spordihoone, pälvis Arckwoodi liimpuidu eripreemia. Hooned on kavandatud ja valminud tervikliku kompleksina 2020. aastal läbi viidud arhitektuurivõistluse võidutöö kavandi „Lennuk“ alusel.

Ka žürii käsitles alguses neid hooneid ühe tervikuna, kuid kuna liimpuidu eripreemia parimaks kandidaadiks osutus just Tuule spordihoone, kus liimpuitu on kasutatud nutikalt, keerukalt ja domineerivalt, tegi žürii raske südamega otsuse ja tunnustas mõlemat kompleksi ehitist eraldi.

Peapreemia väljasõelumisel tuli žürii liikmetel leida ehitis, kus puitu on kasutatud läbivalt ning mille tehnilised lahendused on keerukad ning uuenduslikud. Selles osas Rae gümnaasiumile vastast polnud. Nii koolihoone konstruktsioonid kui ka viimistlus on puidust, lahendus terviklik, kõrgetasemeline ja uuenduslik. Koolimaja on avalik hoone, mille puhul on nii tuleohutuse kui ka heli osas kõrgendatud nõudmised, samuti eeldatakse, et õpikeskkond on nüüdisaegne ja kaasav, hoone kompaktne ja ruumid ristkasutatavad.

Võidutöö arhitektide eesmärk oli luua omanäoline ja kohta väärindav arhitektuur: koolimaja ja spordihoone koos voolava ja päikeselise sisehoovimaastikuga. Hoonete visuaalse kontseptsiooni kohaselt peavad need olema looduslähedased ja kohalikust materjalist. Põhikonstruktsioonides on kombineeritud ristkihtpaneele, liimpuitposte ja -talasid, välisviimistluses laudist. Ka hoone iseloomulik nn nokk toetub puitkonstruktsioonile. Kasutatud on naturaalseid materjale ja värve. Siseruumide puitpinnad on harjatud ja kaetud valge peitsiga. Põrandate viimistluses on kasutatud kohalikku paekivi.

Arhitekt Martin Tago, võidutöö ühe autori sõnul rõhutab puit kestlikkust, mis on oluline ka hariduses. Loodud ruum innustab õppima ning õpilasi omavahel lävima.

Spordihoone on olemuselt lihtsama ülesehitusega. Keskne ruum on pealtvaatajate rõduga pallisaal, mille siseviimistluses on kasutatud puitribistikku, et parandada heli neeldumist. Hoone välisseinad on viimistletud horisontaalse, välja ulatuv pallisaali maht aga vertikaalse laudisega.

Insener Tom Arula arvates on ehituslikult üks keerulisemaid kohti koolihoone väljaulatuv puitkonstruktsioonil varikatus, mille konsoolsed osad ulatuvad 12 meetrini.

Peale lumekoormuse tuli selle avatud iseloomu tõttu arvestada suure tuulekoormusega. Lahendusena seoti kandetalad omavahel malemustrit meenutava struktuuriga.

Ehkki puitehitise võistlusel hinnatakse eelkõige maju, pidas žürii oluliseks ka kompleksi terviklikult läbi töötatud maastikuarhitektuuri. Ala kujundamisel oli üks lähtepunkte maanteemüra tõkestamine. Selleks rajati kõrged tugimüürid ja koolihoone poole reljeefsed maastikuvormid, mille sisse on peidetud rattaparkla ja millega on ala jaotatud väiksemateks soppideks. Spordihoonel ja koolil on kasutada ühine autovaba hooviala. Vihmapeenrad aitavad immutada katustelt ja kõnniteedelt koguneva suurema osa sademeveest.

Parima höövelpuidu eriauhind. Raitwoodi preemiat ei antud sel aastal parimale fassaadile, vaid objektile, kus on õnnestunult kasutatud höövelpuitu, nii et sellel on kandev roll arhitektuuriidee vormimisel. Tunnustuse pälvis Dirhami looduskuurort (Dirhami Nature Resort) efektse, mänguliste mahtudega hästi looduskeskkonda sobituva arhitektuurilise terviklahenduse ja heatasemelise höövelpuidu kasutuse eest. Kompleks koosneb neljast hoonemahust: kahest puhkemajast, suure köögi ja terrassiga peamajast ning saunamajast. Žüriid paelusid kompleksi skulpturaalsed hoonemahud, mis sulanduvad ja suhestuvad ümbritseva männimetsaga, kõnekad vormi- ja varjumängud, puidu kasutamine ka väikestes detailides ning iseloomulikud muutused fassaadi vananemisel. Kokku on see kõik väga võluv.

Parim siseviimistlus. Estply puitinterjööri eriauhinna pälvis minimalistliku, detailipuhta ja veenva interjöörilahendusega Rannaküla suvila, kus sisearhitektuuri kontseptsiooni kohaselt on loodud isikupärane maja majas lahendus. Interjöör moodustab hoone arhitektuuriga orgaanilise terviku. Tegu on moodsa rehemajaga, mille ühe katuse alla on paigutatud eri funktsiooniga ruumid. Lihtsa vormiga puitkarkasselementidest hoone koosneb peamajast ja eraldi lisamahust, külaliskambrist ning nende vahel asuvast väliruumist, mis toimib nii sissepääsuna kui ka suvel aktiivse õuetoana. Pikkade räästastega viilkatus, mis on taluarhitektuuris ikka au sees olnud, kaitseb halva ilma eest: selle all saab igal ajal kuiva jalaga liikuda, ühtlasi pakub räästas varju terava lõunapäikese eest.

Publiku lemmik. Rahva lemmikuks osutusid Kõrvemaa spordi- ja matkakeskuse juurde rajatud Kuuse puhkemajad. Tegemist on traditsiooniliste A-kujuliste metsamajakestega. Hoone fassaadi moodustab terava kaldega katus, mis on kaetud puitlaastuga, otsaseintes on klaasfassaad, mis tagab ruumide valgusküllasuse ning toob avarad vaated otse tuppa. Majad on saanud nime legendaarse spordi­reporteri Lembitu Kuuse järgi.

Äramärgitud tööd. Žürii otsustas tunnustada ka Logi sauna, varjualust „Ava“ ja Tartu rattamaju.

Varjualune ja rattamaja väärisid esiletõstmist materjalijääkide oskusliku kasutuse poolest ning nende puhul oli mõeldud ka sellele, mida teha materjalidega siis, kui ehitised on oma elu ära elanud.

Logi sauna puhul tunnustati ehedat, ausat, oskuslikku ning ökonoomset puidu kasutamist. Tegu on kodaniku­algatusel rajatud lihtsa puuküttega avaliku leilivõtmise kohaga Tallinna kesklinnas mere ääres. Askeetlik, aga nutikalt läbi lahendatud ajutine puithoone pakub lihtsa ja vahetu kogemuse. Žürii liige Mart Kalm tõi välja, et näiliselt suvaliseks kuuriks maskeerunud saun võlus ülimalt šiki ja peenetundelise arhitektuuriga. „Eestis arvavad paljud, et sauna oskab ehitada igaüks. Siin aga tuleb ilmsiks, kui ootamatult huvitavaks – kui timmitud vaated ja kui tavatu ruumikasutus – ja seejuures ülimalt funktsionaalseks oskab professionaalne disainer selle muuta. Piiratud vahenditega ja materjali oskusliku kasutamisega on siin saavutatud maksimaalne tulemus. Puit lihtsasti käsitletava materjalina võimaldab oma kätega teha hästi toimiva, vajadusel ka kohandatava ja läbimõeldud maja,“ leiab Kalm.