Pealelend – Andres Uueni, labori juhataja

MERLE KARRO-KALBERG

Kunstiakadeemia juurde loodi muinsuskaitse ja konserveerimise labor ehk Mukola, mille eesmärk on konserveerimist toetava teadus- ja õppetegevuse arendamine ning tulemuste tutvustamine ja populariseerimine. Tehakse analüüse, mis aitavad tõlgendada kunsti- ja arhitektuurimälestisi. Pakutakse uurijatele tuge ning loodetakse, et saadud andmeid on võimalik valdkondade vahel jagada. Millist tuge saavad laborist uurijad ning mida peate andmete ristkasutuse all silmas?

Mukola (muinskaitse ja konserveerimise labor) moodustamine kunstiakadeemia juurde on osa pikemast protsessist, mille jooksul on arendatud spetsiifilist interdistsiplinaarset uurimissuunda nii kunsti- kui ka arhitektuuripärandi loomeprotsesside ning tehnilise ülesehituse uurimiseks ja dokumenteerimiseks. Selleks kasutatakse loodusteaduse meetodeid.

Nimetatud uurimissuunda on edendanud mitu rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud teadusprojekti, näiteks „Rode altar lähivaates“, rode.ekm.ee; „Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas“, ackermann.ee.

Kõigi projektide raames on kunstiteoste uurimise kõrvaleesmärk uurimissuunale vajaliku oskusteabe, spetsialistide ja tehnilise ressursi ning koostöövõrgustiku arendamine. Mukola suudab spetsialistide ja maailmatasemel aparatuuriga panustada rahvusvahelisse uurimisvälja ning pakkuda teadmisi ja teenust ka väljaspool Eestit.

Keskendutakse pildindustehno­loogia -fotogramm-meetria, 3D-ska­neerimise, panoraamfotograafia, ultraviolett- ja infrapunafotograafia ning röntgenfotograafiale.

Riigisisest uurimistegevust arendame eelkõige võrgustikes, mille igal osalisel on teatud spetsiifiline valdkondlik tugevus. Mikroskoopia ja analüütilise keemia ning dendrokronoloogia valdkonnas on peamine partner Tartu ülikool, kuid kaasatud on ka teised uurimisvõimekusega institutsioonid (näiteks maksu- ja tolliamet, Tallinna tehnikaülikool jt).

Lisaks võimekusele mahukaid uuringuid läbi viia on oluline ka oskus konserveerimisotsuseid ja uurimistulemusi selgitada ning ressursse ja töövooge paindlikult optimeerida. Just pärandi uurimise lahendusi ning saadud teadustulemuste populariseerimisalast koostööd on esile tõstetud mitme projekti tunnustamisel.

Kuna pärandiuuringute valdkonnas on stabiilne ja piisav rahastus erand, siis on omandatud oskusteave, nüüdisaegsed tehnilise kunstiajaloo uurimise vahendid ja metoodika see tugi, millega Mukola saab toetada muinsuskaitse ja konserveerimise valdkonna spetsialistide teadusuuringuid ning EKA teadus- ja õppetegevust.

Nüüdisaegne kunstiuurimine võimaldab näha teose sisse ja avada mikroskoopiliste uuringute, pildindus- ja infotehnoloogiate abil kihistusi, mis varem on olnud uurijatele piiratud. Innovaatilised tehnoloogiad aitavad kunstiteoseid uurida, visualiseerida ning teha need publikule kättesaadavamaks. Seega on pärandi dokumenteerimistööd vähemalt teatud ulatuses alati interdistsiplinaarsed.

Siin ongi osutunud vajalikuks andmete ristkasutus ehk eri liiki andmete kombineerimine, tõlgendamine ja esitamine. Andmete ristkasutus on samuti seotud ressursside optimaalse kasutusega, mis on toetav lahendus akadeemilises ja uurimistöös.

Kultuuripärandi andmestik võib muljet avaldada, kuid andmete kvaliteet on sageli ebaühtlane ja nende kasutamine ei ole paljudele jõukohane. Mäluasutused küll toodavad muu hulgas avaandmeid, kuid väljundit sellel tööl enamasti pole. Eesmärk on kultuuripärandit andmetega rikastades luua paremaid ja ka uusi võimalusi nende hilisemaks taaskasutamiseks ja tõlgendamiseks. Sellega toetatakse andmevahetust ja seotakse uuringutulemused nt uue põlvkonna muuseumide infosüsteemi ja kultuurimälestiste registriga.