Taidur-disainer loomeväljal

Materjalikeskne käsitlus hõlbustab kunstnikel ja disaineritel valdkondade vahel liikumist ning käsitööpärandiga nihutatakse kunsti, tarbekunsti ja disaini vahelist piiri.

HANNAH SEGERKRANTZ

Eesti kunstiloomes leidub kunsti, tarbekunsti ja disaini, kuid ükski neist ei sisalda käsitööpärandit, oskusi, mis kuuluvad kunstiga võrdväärselt kohalikku materjalikultuuri. On kunstnikke ja disainereid, kes loovad käsitöövõtetega, kuid ei määratle end käsitöölisena. On käsitöölisi, kes meisterlikult käelisi oskusi viljelevad, kuid kelle tööd ei jõua enamasti mardilaada lettidelt kaugemale. Ingliskeelset sõna craft on eestlasele keeruline selgitada: see langeb kuhugi loomingu piirialadele, hõlmab nii tarbe- kui rakenduskunsti. Kuhu siis paigutada valges galeriiruumis esitletud peen käsitöövaip, millel on kujundaja ja tegija, või arhiivimaterjalidel ja kudujate traditsioonil põhineva Haapsalu sallide digiarhiiv, mis pärandit ebatraditsioonilisel viisil edasi kannab?

Milleks uus mõiste?

2023. aastal avati Eesti kunstiakadeemias endise disaini ja rakenduskunsti õppekava asemel uued õppekavad, sh ringdisain ja taidestuudium. Neist viimane käsitleb materjalikeskset loometööd ja mõtlemist, nüüdisaegsete kõrg- ja analoogtehnoloogiate lõimimist ning uute taidepraktikate kujundamist – eesmärk on loomeprotsessis käelise tegevuse osa ümber mõtestada. Vaimusilmas kõlab see paljulubavalt, kuid õppekava on oma lühikese eluea jooksul jõudnud programmi sisu hägustava ebatavalise nimetuse tõttu palju küsimusi tõstatada. Mis on õigupoolest see, mida taidestuudiumis viljeletakse? Miks oli üldse vaja leida tarbekunsti ja rakenduskunsti kõrvale uus mõiste?

Juhendajate Kärt Ojavee ja Juss Heinsalu soov panustada disaini ja käelise loome arengusse loovuurimuse ja materiaalse kultuuri teooriate kaudu on uudne pigem traditsioonilises akadeemias. Heinsalu sõnul on taid perifeerne oskus: see ei ole disain ega kunst, kuid siiski mõlemas distsipliinis kesksel kohal.¹

Kas Heinsalu ja Ojavee pakutud „taid“ on sõna, mida nüüdisaegses materjalikultuuris käsitöö esiletõstmiseks ja taas väärtustamiseks võiks kasutada? Eesti keele instituudi keelenõu järgi on „taidur“ virtuoos, kunstmeister, kunstnik, ning „taid“ on defineeritud kui oskus või tarkus. Sarnaselt on USA kuraator ja ajaloolane Glenn Adamson selgitanud mõistet craft kui verbi või tegevust, oskuslikku loomist inimese mõõtkavas², andes sellele sõnale laia tähenduste ampluaa.

Tööstusrevolutsioon ja käsitöö

Vajadus käsitööd kui loomemeetodit defineerida tekkis alles XIX sajandil, mil tööstustootmisele oli vaja vastandit. Enne seda oli käsitöö ainus võimalus: kõik loodu oligi käsitsi tehtud. Tööstusrevolutsiooni käigus sattus taiduri positsioon ühtäkki ohtu, sest ta pidi hakkama võitlema tehaste vastu, kus toodeti palju rohkem palju lühema ajaga. Sotsiaalteadlane Richard Sennett väidab, et võrdlus industrialiseerimisega hägustab taidurlust kui mõistet, tema defineerib seda kui siirast impulssi teha midagi meisterlikult ning hästi, töö enese pärast. Raamatus „Taidur“ („The Craftsman, 2008) mõtestab ta taidureid erialaüleselt, puidumeistritest heliloojateni, ja keskendub pigem oskuslikule ning pühendunud tööle, mitte üksnes nn käelisele tegevusele.

Ka taidestuudiumis mõtestatakse tööd materjali omapärast tuleneva tegevusena. Keskendutakse näiteks keraamika, klaasi, metalli ja tekstiili omailmale, mitte ainuüksi käsitöö uuendamisele. Õppekava soosib meisterlikkuse arendamist läbi käetöö. Seda ideed on külalislektorina imeliselt avanud Eik Hermann, kes defineerib tegemist kolme faasi abil: jalatöö, käetöö ja peatöö. Antud juhul hõlmab taidurlus informatsiooni, materjali, inspiratsiooni, korilust, nende sünteesi ja kujundamist käelise töö kaudu ning tulemi mõtestamist.

Taidestuudiumis tehakse ühiselt ja traditsioonilisi käsitöövõtteid käsitletakse kogemuspõhise õppena. Õpetatakse käed-külge-mõtteviisi kaudu, töötubades ja väljasõitudel on katsetatud traditsioonilisi tehnikaid. Näiteks Viljandimaal Nils Hindi ja Ragnar Saage juhendamisel on soomaagist rauda sulatatud, Mehhikos Oaxaca mägedes on korjatud savi, seda traditsioonilisel viisil töödeldud ja põletatud. Sedaviisi kehaga tunnetades on materjal ja selle vormimise protsess paremini mõistetavad, mis omakorda annab võimaluse taidurlust sügavamalt mõtestada. Materjali intelligentsus peitub tunnetuses, seega tuleb eri materjalide saamisel ja tootmisel protsesse käeliselt kogeda – sedaviisi areneb taiduri-disaineri tunnetus ning oskus materjalide ja neid hõlmavate protsessidega paremini suhestuda.

Toormaterjaliga suhestumine

Sellisest mõtteviisist lähtuvalt ei piirdunud tekstiilikunstnik Johanna Ulfsak pelgalt linase kanga kasutamisega, vaid tegi läbi kõik kanga saamise etapid linataime kasvatamisest, kitkumisest ja töötlemisest kanga kudumiseni. Kunstnikku, kes võtab vaevaks toormaterjaliga niimoodi suhestuda ja seda sügavuti mõista, ei pea ilmtingimata taiduriks nimetama, kuid ta tegeleb millegagi, mis ei piirdu vaid käsitööga. Teisalt võiks ka kunstnik Jaanus Samma loomingu osalt taide alla liigitada, sest vaibad, mis neisse kootud sümbolitega tugevaid sõnumeid kannavad, on valminud koostöös kangakudujatega ega ole kunstniku ainulooming. Loovuurimuse valdkonnas uurib visuaalkunstnik Mia Tamme projektiga „Digitaalselt kootud“ ehk „Digitally Knit“ hääbuvate käsitöövõtete talletamist ja konservatiivsust. Ta on veetnud neli aastat Haapsalu sallikudujatega, õppinud tundma mustrite sümboolikat, digiteeris need ning lõi siis uusi, moondatud mustreid. Ka siinkohal on tegu taidega, kuid taas töövõttena, mitte autoripositsiooni määratlemisena.

Selliste näidete varal võib väita, ei taid ei pea ilmtingimata olema järjekordne piiritletud loomevaldkond, vaid see on mentaliteet, lähenemisviis, mille kaudu kunstnikud ja disainerid liiguvad valdkonnaüleselt ning mõtestavad kunsti, tarbekunsti ja disaini vahelist piiriala, kaasates oma loomingusse käsitööpärandi. Kas taidestuudium juhatab säärast loomemeetodit viljelema või jäävad need ambitsioonid unistusteks, näitab aeg.

1 Lena Hunter, Estonian Academy of Arts (EKA): Develop your field at Estonia’s world-leading arts academy. – Scan Magazine, 2023. https://scanmagazine.co.uk/estonian-academy-of-arts-eka-develop-your-field-at-estonias-world-leading-arts-academy/

2 Scratching the Surface podcast, osa 191, Glenn Adamson. 23. VI 2021. https://scratchingthesurface.fm/191-glenn-adamson