Eestikeelne maailm on osa meie kultuurist

Erkki Bahovski

Kas inglise keel ohustab meie arusaamist maailma asjadest, kuna me ei suutvat eesti keeles kõike väljendada? Pigem ei, kuid ohud on olemas. Rahvusvahelise poliitika vallas on eesti keele arendamisel ära tehtud suur töö. Eriti puudutab see Euroopa Liitu, kus eesti keel on üks ametlikest keeltest. Seega peavad kõik eurodokumendid olema tõlgitud eesti keelde (suur on ka prantsuse keele osakaal). Igaüks võib vaadata vastavate mõistete andmebaasi siit: https://iate.europa.eu/home.
Kuid ka muud maailma tuleb vaadata läbi eesti keele prisma. Kindlasti on kuukirja Diplomaatia üheks ülesandeks aidata eesti keeles paremini aru saada maailma asjadest. Sest kui kaob eestikeelne arusaam maailmast, kaob varsti ka Eesti-keskne mõtlemine maailma asjust. Inglise keele pealetung on laialdane, sestap on vaja tõlkida raamatuid eesti keelde, kuid veelgi tähtsam on kirjutada ise eesti keeles rahvusvahelistest suhetest. Ja see on harva esinev nähtus, millest on muidugi kahju. Emakeelne maailmanägemine on osa eesti kultuurist.
Tõlkimisega on muidugi mõnikord keeruline – tuhat korda on õigus neil, et olulisim on tõlkimisel osata emakeelt. Seda ka rahvusvahelistes suhetes, kus mõisted ja kohanimed on tihti teistsugused kui tõlgitavas keeles. Kurioosumina meenuvad Iraagi kohal lennanud kruiisiraketid (cruise missiles) või suures päevalehes ilmavalgust näinud koht Ida-Island (Easter Island). Need asjad olid siiski üheselt tõlgitavad ja peegeldasid tõlkija rumalust. Keerulisem on mõistetega, kus jäävad õhku varjundid ja mitmetimõistetavused. Näiteks heidutus (deterrence). Kuid tõlkida ja mõelda tuleb.
Veelgi enam aga tuleb rõhutada eestikeelsete maailmapoliitikat puudutavate raamatute kirjutamist. Just poliitikast tuleks kirjutada, mitte reisiraamatuid. Sest eestikeelne maailmanägemine on osa eesti kultuurist.