Keelele tuleb kasuks

KAAREL TARAND

Kaarel Tarand

Haridus- ja teadusministeeriumi initsiatiivil on kuulutatud tänavune aasta riiklikult eesti keele aastaks, ajendiks fakt, et sajand tagasi tõsteti eesti keel riigikeele staatusesse (vormistamine põhiseaduses jäi küll aastasse 1920). Riigikeele juubeliaastasse on kavandatud rohkelt ettevõtmisi, on keele­päevad ja keelekuud, eesti keele kursused raadios, mängud ja säutsud. Küllap jagub tähelepanu keelele kõikjal meedias.

Omamoodi sümboolne on eelmise aasta lõpul saabunud teade, et sel tähtsal 2019. aastal lõpeb 2007. aastast katkematult ilmunud Keele Infolehe välja­andmine ja levimine koos Sirbiga. Kuuldavasti on riigil/ministeeriumil uus ja parem plaan keeleküsimuste regulaarset käsitlemist võimaldava lehega jätkamiseks.

Sirbile on eesti keele tervise küsimused aga endistviisi tähtsad, olgu suured ja väikesed rõõmud, aga ka suured ja väiksemad hädad. Keel, teadagi, ei ole keeleteadlaste, -korraldajate ja -hooldajate eramure ega -lõbu, iga kasutaja on sel lahinguväljal sõdur. Ja igaüks tunneb oma eluvaldkonnas ja erialal ette tulevaid keelelisi raskusi ja nende ületamise teid kõige paremini.

Siinses keelerubriigis annabki Sirp sel aastal sõna oma autoritele, et nad saaksid jagada oma tähelepanekuid eesti keele võimaluste ja puudu­jääkide kohta. Iga detail võib olla põnev ja selle käsitlemine valgustav. Siin ei eeldata kõikehõlmavat suurte küsimuste analüüsi ega ülearust muretsemist miljonilise rahva seni hästi hoitud ja arendatud keele vältimatu allakäigu ja hääbumise pärast.

Luuletajatelt laenates võib öelda, et siin saavad kanged mehed keelitseda, keelele igavikku otsida ja selges eesti keeles esineda. Ikka nii, et kõik, mis kirja pannakse, on sama ilus nagu mütoloogilise keelevõistluse tunnustatud lauses „Sõida tasa üle silla!“. Ideid, keeleküsimusi ja ettepanekuid võivad toimetusse mõistagi saata ka Sirbi lugejad. Tänan ette!