In memoriam Jaak Lõhmus 25. IV 1955 – 29. VI 2024

69aastaselt lahkus meie hulgast režissöör, stsenarist ja aastakümneid Eesti filmi ajaloo uurimisega tegelenud filmiajakirjanik Jaak Lõhmus.

25. aprillil Tartus sündinud Lõhmus õppis aastatel 1970–1973 Tartu Kunstikoolis puidu kunstilist töötlemist ning 1981–1988 Tartu Riiklikus Ülikoolis rahvaluule ja soome-ugri keeleteaduse eriala. Samuti tegutses ta aktiivselt ülikooli filmiklubis.

1984. aastast töötas Jaak Lõhmus Tallinnfilmis režissööri abi ja assistendina. Samal aastal alustas ka ajakirjanikutööd, kui sai ajakirja Teater. Muusika. Kino. filmitoimetajaks. Aastatel 1991–1999 töötas ta Eesti Televisioonis filmisaadete toimetajana („Ffriik!“, „Ffriigi teataja“, „Griša“, „Antoša“, „Kaadris“). Aastatel 1995–1998 oli ta Kultuurilehe ja Eesti Ekspressi TV-Nädala filmi- ja teletoimetaja, 1998–2000 Postimehe kultuuritoimetuse filmitoimetaja.

Lõhmus on avaldanud Eesti ajakirjanduses rohkem kui 400 filmikirjutist. 1996. aastal valiti ta aasta filmiajakirjanikuks. Samal aastal pälvis ta Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia filmikriitika eest.

Aastatel 2000–2006 töötas Lõhmus Eesti Filmi Sihtasutuse (tänase Eesti Filmi Instituudi eelkäija) peaeksperdina, olles väga oluline tegija Eesti filmi toetamisel ja arendamisel. 2012. premeeriti teda kultuurkapitali aastapreemiaga panuse eest projekti Eesti Film 100, mille raames sai tema eestvõttel teoks Eesti filmiklassika DVD-sari.
Lõhmus oli 2006. aastal üks initsiaatoritest Eesti Filmimuuseumi loomisel Eesti Ajaloomuuseumi osakonnana. Lisaks restaureeriti tema algatusel Johannes Pääsukese film „Noored kotkad“, mis linastus pidulikult Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva sarjas. Ta võttis südameasjaks ka teiste väärtuslike Eesti filmide digitaalse taastamise.

Jaak Lõhmus on andnud loenguid Eesti, Euroopa ja maailma filmiajaloost Tallinna Pedagoogikaülikooli, Balti Filmi- ja Meediakooli ja Eesti Kunstiakadeemia üliõpilastele ja magistrantidele.

Ta oli Eesti Kinoliidu ja Eesti Filmiajakirjanike Ühingu liige. 2023. aastal autasustati Jaak Lõhmust EV presidendi Valgetähe V klassi teenetemärgiga panuse eest Eesti filmivaldkonda.

Lõhmuse loomingusse kuulusid mitmed filmid: „Karoliine hõbelõng“ (1984, režissööri abi), „Emb-kumb“ (1986, stsenarist ja režissöör), „Lünk“ (1988, stsenarist ja režissöör), „Kolmkümmend aastat hiljem“ (1989, stsenarist ja režissöör), „Põgenemine“ (1991, stsenarist), „Griša (1996, toimetaja), „Šamaan“ (1997, konsultant), „Kuidas tuli „Kevade““ (2006, kaasstsenarist), „Universitas Tartuensis 375“ (2007, stsenarist ja toimetaja), „Meie maailma nurk. Lossi dekonstruktsioon nr 3“ (2008, stsenarist ja toimetaja), „Hurda kutsikad. Eesti Üliõpilaste Selts“ (2009, režissöör ja stsenarist), „Filmilooja profiil: Lennart Meri. Esimene visand“ (2009, režissöör ja stsenarist), „Tantsud Linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt“ (2010, režissöör ja stsenarist), „Tagasi Kadriorus“ (2010, stsenarist) ja „Kosmos68“ (2011, kaasstsenarist).

Eesti Filmi Instituut