Keel ‹ Rubriik — Sirp | Leht 2

Tellimine

Sirp/Artiklid/Keel

15 03.24
Miks üldse ja kellele ÕS?

Keel AILI KÜNSTLER

Emakeelse inimese keelekasutus ei saa mõistagi olla iseenesest vale, küll aga on seni pädenud arvamus, et see võib olla olukorrast ja eesmärgist johtuvalt kas mõttekas või kohatu.

Eesti keelenõukogu koos Eesti Keele Instituudiga 1. märtsil korraldatud keelekorralduse seminaril1 käsitleti teemat eri vaatenurkadest ning anti ülevaade järgmise ÕSi koostamispõhimõtetest. Emakeelse inimese keelekasutus ei saa mõistagi olla iseenesest vale, küll aga …
01 03.24
Eetrikute keel ja kõne

Keel UNO LIIVAKU

Eetriajakirjanike kõne peab olema selge ja sisu hõlpsasti arusaadav, kuna neil on kuulajate keele- ja muudegi harjumuste kujundajana suur vastutus.

Eestis on sadakond aastat olnud inimesi, kes räägivad tuhandetele, keda nad ei näe ega kuule. Nad …
23 02.24
Kellele kuulub keel? ehk Kuus kildu Hando Runneli Wiedemanni auhinna puhul

Keel TIIT HENNOSTE

Kas ei ole Runnelil just nimelt õnnestunud ületada see keelelõhe – projektkeel vs. rahvakeel ehk lobakeel – ja saavutada süntees, kui mitte mõtetes, siis igatahes luules?

„Kellele kuulub keel?“ küsib Hando Runnel oma 1978. aastal Tapa keelepäeval peetud kuulsas kõnes ja sellest …
09 02.24
Eesti keele pesa

Keel Margit Langemets, Kristina Koppel, Madis Jürviste

Tänu ühendkorpusele on keeleteadlastel suurepärane võimalus analüüsida empiirilisi andmeid tänapäeva keele mistahes küsimuse puhul.

Teaduse eesmärk on kirjeldada ja seletada uuritavat ainest, teha järeldusi nähtuste kohta. Kuidas asjad tegelikult on, …
19 01.24
Keeleuuendus pole vaid tehissõnade loomine

Keel JAAN ÕISPUU

Eesti keel on Johannes Aaviku ajaga võrreldes järjest raskemini „painutatav“, ent uuenduste tegelik ellupuhuja on olnud ja on siiski tavaline keelekasutaja.

Eesti keeleuuendusest tavatsetakse meie meedias ning emakeelepäevadel rohkem kõnelda ennekõike seoses Johannes Aavikuga (1880–1973) ning nulli …
22 12.23
Sõnatsunami

Keel PEEP NEMVALTS

Harida õnnestub vaid juhul, kui keelekorraldust ei aeta segi keelekirjeldusega ja mõlemaga tegeldakse teaduslikult.

ÕS 2025 koostajad-toimetajad püüavad seniajani aru saada, mis on ÕSi sõna. Loetlenud juhuvalikut sõnu, väidavad nad: …
22 12.23
Abiks someturundajale

Keel MART NIINESTE

Kui tahad selles sektoris olla tegija, eelista alati võõr- ja tsitaatsõna omasõnale! Sõnu „nägemus“ ja „visioon“ kasuta kindlasti järjest, näiteks „Meie nägemus ja visioon on“. Kui kirjutad suunamudijatest kui turunduskanalitest, siis kasuta …
24 11.23
Nii et paneme riigi kinni ja viimane kustutab tule?

Keel EGLE HEINSAR

Võib-olla oleks kohane lasta edaspidi EKI-l keelt kirjeldada ja uurida ning mingi keelehooldeasutus võiks korraldada kirjakeelt, anda välja ÕSi ja pakkuda keelenõu?

Keeleseaduses seisab: „Ametlik keelekasutus peab vastama eesti kirjakeele normile. (..) Kirjakeele normi all mõistetakse õigekirjutuslike, grammatiliste …
13 10.23
Mis on ÕSi sõna?

Keel MARGIT LANGEMETS, LYDIA RISBERG

EKI ühendsõnastikku lisatud sõnadest uduvikerkaar, hobiõpe, vadama, digitigedik, nepobeebi jpt saavad seeläbi ÕSi sõnad, mis leiavad koha „Eesti keele sõnaraamatus ÕS 2025“.

Mida on ühist sõnadel korgitser, autsaider, tüss, ilusti, šikaneerima, burks, nupsusai, käkerdis, e-post, velkima ja etteheide? …
15 09.23
Ideaalitust keelekorraldusest igaühe keelehooldeni

Keel HILLE SALUÄÄR

Kartmata aia ja aiaaugu süüdistust, väidan, et suhtumine eesti keele säilimisse, kaitsmisse, korraldamisse ja hooldamisse sarnaneb suhtumisega kliimakriisi.

„Igaühe loodushoid – see on iga vabatahtlik ja teadlik samm oma koduaias, kodukülas, kodulinnas, ettevõttes, omavalitsuses, …
04 08.23
Liivi varakamber

Keel TUULI TUISK

Valts Ernštreits: „Ei ole ainult liivlased ja Liivi rand, kus peame homme liivi püha, vaid liivi pärand puudutab paljusid inimesi nii Lätis kui ka osaliselt Eestis.“

Läti Ülikooli liivi instituut on koostöös Unesco Läti rahvusliku komisjoni ja Läti rahvusliku kultuurikeskusega kuulutanud selle …
30 06.23
Kus on keeletoimetaja piir?

Keel HELIKA MÄEKIVI

Keeletoimetaja töö ei puutu ainult tekstidesse, vaid ka neid kirjutavatesse ja lugevatesse inimestesse. Milles toimetaja töö seisneb ja millistes piirides ta tegutseb?

Hiljutises Värskes Rõhus ilmunud kirjutis keeletoimetaja karjääri algushetkedest1 lõpeb kahjuks toimetajatöö mõttes kõige põnevamal kohal. Seepärast …

«
1
2
3
4
5
6
7
...
32
»

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk

Hea laps

Keel ja kirjandus

Akadeemia

Kunstel

Muusika

Õpetajate leht

Täheke

TeaterMuusikaKino

Vikerkaar

Looming

Müürileht

Tellimine