15 12.17

Netikeele kirjakeelestumine

Keel HEIKI-JAAN KAALEP

Keeled, nagu kõik siin maailmas, on alalises muutumises. Eestlasena huvitab mind muidugi, mis eesti keelest saab. Asi sai alguse teoreetilisest ja kõrvalisestki küsimusest: kui keel muutub, siis kuidas kajastub see indiviidi tasemel? …

24 11.17

Ääremärkmeid haldusreformi paberitelt

Keel Kadri Teller-Sepp

Umbes kuu aega on Eesti kaart kehtinud uuel kujul: nüüd on meil 64 valda ja 15 linna, muutunud on 50 küla nimi, 9 küla kadus (liideti teise külaga). Eestimaal ringi sõites sellest …

20 10.17

Maailmavaateline kokkupõrge ehk Esperanto eestimaine konkurent

Keel TRIIN TARK

Keel on läbi aegade inimesi ühtaegu ühendanud ja eraldanud, mistõttu on ajast aega olnud populaarne küsimus, kuidas leida ühine keel nii otseses kui ka kaudses tähenduses. Rahvastevahelises suhtluses on lingua franca’na kasutatud mitmeid …

29 09.17

Tehisintellektitehnoloogia eesti keele rakkes

Keel RIHARDS KALNIŅŠ, MARTIN LUTS

Keel võib digiajastul osutuda suhtlemisel märkimisväärseks takistuseks. Kuna internet on üha mitmekeelsem (üle 70% sisust on mõnes muus, mitte inglise keeles1), võib meid varitseda keelelise killustumise oht: inimesed suhtlevad veebis pigem nendega, …

19 05.17

Autokeele-kultuurist ehk Miks pole reka ikka väga hea sõna

Keel HEIDO OTS, mehaanikainsener, tarbetekstide tõlkija ja toimetaja

Mis te nüüd, mis kultuuri sealt leida on, küsib snoob. Tean’d, väga kõrge ta ju just praegu pole – kas või merekeelega võrreldes, aga üht-teist huvitavat tuleb vahel ette. Ühtede keeleistjatsite kuluaarides kergitati soome …

28 04.17

Mari keel teel trepist alla – kas eestlastel on sellest midagi õppida?

Keel SVEN-ERIK SOOSAAR

Elu näitab, et keele elujõulisuse tagab vaid omariiklus ja riiklik kaitse, mistõttu on soome-ugri keeltest väljaspool hääbumisohtu vaid ungari, soome ja eesti keel. Üks keele elujõu märke on see, kui palju tõlgitakse …

06 01.17

Kas teadustöö resümee keeleline vorm peab olema isetekkeline?

Keel ÜLLE SIHVER

Teadusteave on Eestis kättesaadav ennekõike ingliskeelsena ja eesti keeles valdkonniti eri mahus. Kirjalik akadeemiline väljendusoskus avaldub kõigepealt doktorandi väitekirjas, mille too on kirjutanud aeganõudva, mitmekülgse ja põhjaliku protsessi tulemusena. Sellega luuakse eeldus …

16 12.16

Keeleaasta 2016

Keel TÕNU TENDER

Keeleteema koalitsioonilepingutes. Eelmise ehk Eesti Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa ja Res Publica Liidu koalitsioonileppe (2015–2016) mõnedki peatükid (13, 15, 17 jt) sisaldavad üsna üksikasjalikult eesti keele arendamise ja õppimise-õpetamisega seonduvaid kavatsusi. Uues …