Põliskeelte aasta – Üks tähtis aasta liivlaste elus

Keel VALTS ERNŠTREITS

1990. aastate alguses arvasid paljud, et liivlased on ammu välja surnud või kohe-kohe välja suremas, aga praegu pole enam põhjust nii mõelda.

Liivi rahva aasta algus ja lõpp ei lange tänapäeval õigupoolest mitte jõuludele ja uuele aastale, vaid augusti esimesele nädalavahetusele, kui Irēl (Mazirbes) on liivi pühad – tähtsaim liivi ettevõtmine. Seekord olid need …

Kust tuli helilooja?

Keel REET KASIK

Helilooja on Karl August Hermanni loodud nimetus, nagu ka näiteks haritlane, sünnipäev, salakuulaja ja veel tublisti üle saja sõna, mida me siiani eesti sõnavara püsiosana tunneme ja kasutame. Laulupeo juubeliaastal on põhjust …

Füüsika eestikeelsest terminivarast riiklikul oskuskeelekuul

Keel PIRET KUUSK, KAIDO REIVELT

Esimene eestikeelne füüsikaõpik on Põlva pastori Johann Georg Schwartzi „Koli-ramat. Kuues jaggo. Wisika, ehk öppetus lodud asjade issewisidest ja wäggedest“ (Tartus H. Laakmanni kirjade ja kulluga trükkitud, 1855, 106 lk). Katkend sellest on …

Kas külmikule tohib õpetada eesti keelt?

Keel ALEKSEI KELLI, KADRI VIDER

Keeletehnoloogia arendamine ei ole võimalik eesti keele suulise ja kirjaliku keeleandmestiku kasutamiseta.

Keeleandmestiku õiguslik olemus. Põhiseadusega on seatud eesmärgiks eesti keele säilimine läbi aegade. Tänapäeval tähendab see ka eesti keele digimist, mis hõlmab suulise ja kirjaliku keeleandmestiku (keeleressursid) kogumise ja kasutamise keeletehnoloogia tarvis. Keeleandmestiku …

Eesti keel pole pelk tarbeese

Keel ÜLLE MADISE

Eesti keele kasutamine kõikidel elualadel on põhiseaduse nõue: riigikeelena, rahvuse olulise määratlejana, kultuuri lahutamatu osana. Põhiseaduse preambuli, samuti paragrahvide 6, 37, 51 ja 52 sisu on avatud põhiseaduse kommenteeritud väljaandes – praktikas …

Soomeugrilaste globaliseerumine makro- ja mikrotasandil

Keel SZILÁRD TIBOR TÓTH

Globaliseerumise mõiste keskmes on teadagi Marshall McLuhani globaalküla kontseptsioon. Tegelikult ei saa rääkida ühest globaliseerumisest, vaid pigem selle mitmest tasandist nii ajas kui ka ruumis. Venemaa soome-ugri keelte olukorda kirjeldades olen kirjutanud globaliseerumise …

Teaduse keel – Inimarengu aruanne selgekeelseks

Keel TEELE PEHK

Kuna eelmine, 2017. aasta juunis ilmunud inimarengu aruanne „Eesti rändeajastul“ märgiti tarbetekstina ära 2018. aasta selge sõnumi võistlusel, otsustasime Eesti Koostöö Kogus, et pöörame aruande väljaandjana järgmise populaarteadusliku üllitise koostamisel eritähelepanu just …

Pildilt maas – Kadunud rahvad tõstetakse taas kilbile

Keel ENN ERNITS

Lätis on viimase pooleteisesaja aasta jooksul assimileerunud, s.t lätistunud, mitu läänemeresoome rahvast: liivlased, kreevinid, leivud ja lutsid. Liivlased, kelle kultuur oli XI-XII sajandil õitsengujärgus, elasid toona ümber Liivi lahe: Põhja-Kuramaal, Daugava, Salatsi …

Pildilt maas – Eesti paralleelharidussüsteem

Keel KRISTINA KALLAS

Eestis on 13% koolidest vene või vene-eesti õppekeelega (viimased on valdavalt keelekümbluskoolid). Seal õpib kokku 25% kõigist Eesti õpilastest. Tegemist on Nõukogude Liidu ajast jäänud süsteemiga, kus eri emakeelega lapsed käisid eraldi …