Kas integratsiooni hind?

Joel Sang

„Saalomon ütles: „Raiuge seda last pooleks.““ See lause kõlas oktoobris ühes ETV „Foorumi“ saates Viktoria Ladõnskaja suust, kes räägib muidu kiiduväärselt ladusat eesti keelt. Siin ei ole midagi imestada, sest sihitis on koht, kus muulased väga tihti normi vastu eksivad. Seda on juba ammu tähele pandud ja mitme kandi pealt uuritud.

Mati Hint on aga mõne aja eest välja tulnud alarmeeriva tähelepanekuga, et eesti keeles toimuvad „tüpoloogilised muutused, mille tagajärg on ebastabiilsus või ümberstruktureerumine eesti keele identiteedi seisukohalt väga olulistes ja omapärastes reeglites“.1 Öeldu puudutab esmajoones sihitise kasutust ja on täheldatav juba ka puhtalt eesti taustaga inimeste juures. Mis on selle (väär)arengu taga, kas võõrmõjud? Asja on kõige põhjalikumalt uurinud Martin Ehala, sestap tehkem lihtsustav kokkuvõte tema juba peaaegu kümme aastat tagasi ilmunud detailirohkest artiklist.2

Ehala seadis endale eesmärgiks uurida, kuidas jõuab muulaste innovatsioon emakeelekõnelejate uususesse ja milline võiks olla selle pikaajaline mõju eesti sihitise süsteemile. Selleks võeti vaatluse alla 669 eesti koolis õppivat noort, kellest 7,5 protsendil oli emakeeleks vene keel. Sihitise käändevaliku variatiivsust uuriti vormimoodustuse ja vormitaju testidega. Millised olid tulemused?

Variatiivsus oli üsna suur kõigi kolme sihitiskäände kasutamisel, kusjuures vene taustaga noortel oli see märksa suurem. Silma torkab aga see, et täissihitise asemel eelistasid nad enamasti partitiivi (näit Oleks tarvis sõlmida lepingut). Lähemal vaatlusel jõudis Ehala järeldusele, et tegemist on süstemaatilise kõrvalekaldega. Ka mõnede eestlasest katseisikute keeletajus oli toimunud nihe, mistõttu nad kaldusid eelistama täissihitisele partitiivi. Ilmselt olid uuenduse algatajaks vene- või kakskeelsest perest pärit eesti keele kõnelejad, kellelt see levis ka emakeelekõnelejate keelepruuki. Partitiivi ülemäärast kasutamist ei saanud enam seletada lihtsalt kontaktmõjuga, vaid see oli hakanud juba elama oma iseseisvat elu.

Siiski nendib Ehala, et sihitise käändesüsteemi kui terviku destabiliseerumisest eesti emakeelega koolinoorte puhul rääkida ei saa ega ole ka põhjust rääkida struktuurilisest erosioonist, mis iseloomustab ohustatud keeli. Tõsisemat mõju võiksid hakata venekeelsest kodust pärit õpilased avaldama eesti emakeelega noorte sihitise käänete kasutamisele siis, kui nende hulk eesti koolis oleks tollasest poole suurem. Samas prognoosib Ehala, et edasine areng võib kaasa tuua sihitise käänete aspektivastanduse järkjärgulise taandumise ja viia genitiivi sihitise käänete hulgast välja.

Kirjeldatud uuringust on möödas vähemalt tosin aastat ja vahepealse ajaga on mõndagi muutunud. Pealegi puudutas see vaid üht kitsast segmenti –
gümnasiste eestikeelses õppeasutuses –
ega hõlmanud vene koolis käinuid või käijaid. Seega on arengupind tunduvalt laiem. Eesti keelt kõnes ja kirjas kasutavate eestivenelaste arv on pidevalt kasvanud, nii et 25–49aastastest venelastest valdab mingil tasemel riigikeelt nüüd enam kui pool,3 ja nad kasutavad seda tööl, turul ja spordiplatsil, tihti ka raadios ja televisioonis. Nii kujunev taust mõjutab tahes-tahtmata meie keeletaju, me harjume võõraste vormidega ja võtame need ajapikku omaks. Kas ongi siis kätte jõudmas aeg, kus võõrapärane keelepruuk hakkab juba ohustama eesti keele stabiilsust ja identiteeti, nagu on viidanud Mati Hint? Selles, et immigrantide keelekasutus võib kõigutada kohaliku keele aluseid, pole midagi erakordset. Näiteks on ennustatud, et kasvav latiinode arv USAs toob lähematel kümnenditel kaasa struktuursed nihked ameerika inglise keeles.4

Kui see on nii, siis mida me saame oma emakeele kaitseks ette võtta? Tõhustada eesti keele õpetust vene kooli kõigis astmetes? Jah, seda kindlasti, kuid sellest ei piisa. Eesti grammatikas on üle mõistuse keerukaid reegleid (näiteks mälestusväärne „Kass kõrtsis ei käi“), mille omandamine käib enamikule õppuritest üle jõu. Kui on veel lootust täis- ja osasihitise erinevus neile kuidagi selgeks teha, siis täissihitise õige vormistuse juurutamine on juba üsna lootusetu. Siin pole sünnipärastelgi eestlastel täit kindlust (Neil on kavas leping/lepingu sõlmida). Kas vormistada sihitis nimetavas või omastavas, sõltub tosinast asjaolust: kas öeldis on umbisikulises tegumoes; kas öeldis on käskivas kõneviisis; kas sihitise põhisõnaks on da-tegevusnimi, mis omakorda on alus või täiend või seostub verbidega tuleb, maksab, kõlbab, tarvitseb, sobib, õnnestub jne; kas sihitis kuulub alusena esineva da-tegevusnime juurde; kas sihitis kuulub täiendina esineva da-tegevusnime juurde; kas sihitise põhisõnaks on ma-tegevusnimi või sihitiseks olev da-tegevusnimi juhtumil, kui öeldis pole umbisikulises tegumoes või isikulise tegumoe käskivas kõneviisis. Omaette reeglid on veel arv- ja asesõnalise sihitise jaoks.

Need finessid suudetaks ehk omandada, kui keeleõpe algaks varases lapseeas. Nii Reformierakond kui ka IRL ongi seadnud eesmärgiks kõigi lasteaedade muutmise eestikeelseks, nii et vene lastest saaksid juba enne kooliiga kakskeelsed.5 See abinõu võib ju osutuda tõhusaks, aga sel on ka tõsised varjuküljed. „Mitteemakeelses lasteaias võib lasteaiaea lõpuks lapse psühholingvistiline mahajäämus ulatuda 1-2 aastani. Mitte­emakeelses koolis süveneks see mahajäämus kiiresti (mõnedel andmetel on nii ebasoodsates oludes kasvanud 12aastane laps oma keelelise arengu tasemelt 8-9aastase tasemel).“6 „… lasteaia kakskeelsus võib olla kogelemist esilekutsuvaks teguriks …“7 „Administratiivselt suunatav kakskeelsus on kolossaalsete tagajärgedega eksperiment tervete rahvastega. Väiksemadki vead võivad siin võimenduda tragöödiateks, mis annavad tunda paljude põlvkondade kestel.“8

Kas me soovime oma kaasmaalastele seda, mille vastu me kolmekümne aasta eest ise kõigest väest sõdisime?

1   Mati Hint, Osastava pealetung, diagnostilise kaaluga keelemuutus. – Keele Infoleht 17. III 2017.

2   Martin Ehala, Keelekontakti mõju eesti sihitis­käänete kasutamisele. – Keel ja Kirjandus 2009, nr 3,
lk 182–204.

3   Eesti inimarengu aruanne 2016/2017, vt https://inimareng.ee/sisseranne-ja-loimumine.

4   https://www.vice.com/en_us/article/qbxqzq/how-immigration-will-affect-american-english-in-the-coming-decades.

5   Tsahkna: Kõik lasteaiad peaksid olema eestikeelsed. – Õhtuleht 7. II 2017; www.err.ee/593596/reformierakond-haridussusteem-voiks-alates-lasteaiast-olla-eestikeelne.

6   Mati Hint, Vaateid kakskeelsusele roosade prillideta. – Vikerkaar 1987, nr 6, lk 54.

7   Samas, lk 53.

8   Samas, lk 52.