Teadlik keeleõpe mitmekeelses Euroopas

ELICE PAEMURD, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse keelenõustaja

Keeltepäeva on Euroopas tähistatud 26. septembril 2001. aastast eesmärgiga teadvustada ja tähtsustada Euroopas kõneldavaid keeli. Ametlikke keeli on Euroopa Liidus 24, kuid on veel hulgaliselt murdeid ja põliskeeli, millele lisanduvad siia rändega jõudnud keeled. Keeleline ja kultuuriline mitmekesisus on ressurss, mida tuleb kaitsta ja oskuslikult kasutada. Euroopa Liidu mitmekeelsuspoliitika abil püütaksegi tagada iga keele säilimine ning soodustada keeleõpet kogu Euroopas.

Keelteoskuse edendamisega on Euroopa Liidus tõsisemalt tegeldud üsna kaua. Juba 2002. aasta Barcelona järeldustes kutsus Euroopa ülemkogu üles pöörama keeleõppele tunduvalt rohkem tähelepanu ning tegema kõik selleks, et keskkooli lõpuks räägiks iga noor lisaks kooli õppekeelele veel vähemalt kahte Euroopa keelt.¹ Võõrkeelteoskus võimaldab välismaal õppida ja töötada, tulla toime teistsuguses kultuuriruumis, üha enam on ettevõtetel vaja ka mitut keelt valdavaid töötajaid. Keelesektor, eelkõige kirjalik ja suuline tõlge, keeleõpe ja keeletehnoloogia, on üks praegu kõige kiiremini arenevaid majandusvaldkondi. Keelteoskuse ja -õppe mahukad uuringud osutavad, kuidas keeleõpet paremini korraldada. Näiteks on tõendatud, et võõrkeelte õppimist tuleks alustada võimalikult vara, sest nii omandatakse keel kiiremini ning täiustub ka emakeeleoskus.² Aja jooksul on huvi keeleõppe vastu kõikjal Euroopas kasvanud. Eurobaromeetri 2012. aasta uuringu³ järgi on eurooplaste suhtumine keeleõppesse ja mitmekeelsusse väga positiivne: 98% vastanutest arvab, et võõrkeeleoskus on nende lastele kasulik, ning 72% on nõus ELi eesmärgiga, et igaüks peaks oskama vähemalt kahte võõrkeelt.

Sel kevadel võttis Euroopa Liidu nõukogu keeleteema taas põhjalikumalt päevakorda ning esitas rea soovitusi⁴ keelte õppimise ja õpetamise kohta üld– ja kutsehariduses. Eesmärk on suurendada eeskätt koolide keeleteadlikkust, mis omakorda peaks toetama keeleõpet ning parandama inimeste üldist keelteoskust. Millist head tava siis nõukogu selle eesmärgi saavutamiseks koolides järgida soovitab?

Keeleteadlik kool. Hoiakud ja väärtused on määrava tähtsusega ka hariduses ning seepärast tuleks keelte paljususes näha võimalust, mitte takistust. Keeleteadlikus koolis valitseb mõtteviis, et keelteoskus on vajalik ning aitab elus hästi toime tulla. Seal luuakse keeltesõbralik keskkond, kus mitme keele oskust peetakse rikkuseks ja ressursiks. Keeleteadlikus koolis rakendatakse lõimitud aine- ja keeleõpet, seotakse keeleõpe tugevamalt õpilaste igapäevaelu ja huvidega – keeleteadlik kool kaasab ja toetab. Kui laps või noor on mõne keele mujal omandanud, on näiteks pärit mitmekeelsest perest või elanud võõrkeelses keskkonnas, siis seda oskust väärtustatakse ning rakendatakse teiste laste õpetamisel. Soovitustes on ka öeldud, et väljaspool õppekava omandatud keelteoskust tuleks ametlikult tunnustada ja märkida kogu keeltepädevus kooli lõputunnistusele. See tõstaks konkurentsivõimet tööturul ning soodustaks ka vähem levinud keelte õppimist, sest iga keel loeb. Keeleteadlikus koolis luuakse keeleõpetajatele võimalused end pidevalt täiendada ning oma keeleteadmisi süvendama innustatakse ka aineõpetajaid.

Innovaatilised õppemeetodid. Digiajastul tuleks ära kasutada kõik selle võimalused. Hästi läbi mõeldud keeleõppeprogrammid ja tõlketehnoloogia tagavad paindliku ja mitmekesise keeleõppe, pakuvad nii-öelda virtuaalse keelekümbluse võimalusi ning lahendusi päris suhtlusolukordadeks. Digiõpe edendab ühtlasi õppija kriitilist mõtlemist, meediateadlikkust ning digioskusi ja ühistegevust vahemaast hoolimata. Koolidevahelise koostöö süvendamiseks on loodud näiteks veebikeskkond eTwinning, mis on mõeldud eelkõige Euroopa eri paigus töötavate õpetajate omavahelise suhtlemise lihtsustamiseks ja projektide elluviimiseks. Seda keskkonda saaks edukalt kasutada ka e-õppe kursuste korraldamiseks või haridustöötajate kutsealase arengu toetamiseks.

Mitmekesine õpikeskkond. Juba ammu enam ei tohiks keeleõpe piirduda klassiruumi või õpikuga. Keeleõppekeskkond peaks olema tunduvalt laiem. Koolidel ja koolituskeskustel tuleks koostöös lapsevanematega leida viise, kuidas lapsevanemad saaksid oma laste keeleõpet toetada, eriti mitmekeelsetes peredes või juhul, kui laste kodukeel erineb kooli õppekeelest. Keelte õpetamisse võiks kaasata nn keeleabilised (language assistants), keda saaks kutsuda teistest liikmesriikidest vahetusprogrammide kaudu. Ühtlasi tuleks ühendada jõud kultuuriühingute, ülikoolide ja teaduskeskustega, miks mitte ka tõlkide ja tõlkijatega, ning kaasata tööandjad, et paremini teadvustada keelteoskuse tähtsust ja avardada õpivõimalusi. Hariduse omandamisel muutub üha tähtsamaks õpiränne ning õpilasvahetusest peaks saama õppimise loomuliku osa. Ka keele­õpetajal peaks olema võimalus end täiendada loomulikus keelekeskkonnas ning iga ülikoolist tulnud keeleõpetaja võiks vähemalt kuus kuud õppida või õpetada välismaal.

Paljud neist ettepanekutest eeldavad haridussüsteemis suuremaid muutusi, kuid kindlasti saab midagi ka juba praegu ära teha. Näiteks võiksid koolijuhid mõelda, kuidas oma koolis keeleteadlikkust suurendada ning millist tuge õpetajad sellega seoses vajaksid. Õpetajatel võiks olla rohkem vabadust oma tunde ise kujundada ning keeleõppele loominguliselt läheneda. Digiõppe osakaal peab koolides suurenema, seda kõigi õppeainete puhul. Laste nutihuvi tuleb nende endi kasuks tööle panna, ka keelte õpetamisel. Mitmekeelses Euroopas on keelte õppimine ja õpetamine hädavajalik, muu hulgas selleks, et meie oma emakeel püsiks keeltekaardil võrdsena teiste seas.

1 Barcelona Euroopa ülemkogu järeldused. 2002, http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ec/71025.pdf.

2 Improving the effectiveness of language learning: CLIL and computer assisted language learning, ICF Consulting Limited, 2014.

http://ec.europa.eu/dgs/education_culture/repository/languages/library/studies/clil-call_en.pdf

3 http://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/archives/ebs/ebs_386_en.pdf

4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX:52018DC0272