Võõrkeeled uues Eesti keelestrateegias

Pille Põiklik, HTMi keeleosakonna peaekspert

Viimased üheksa aastat on haridus- ja teadusministeerium „Eesti võõrkeelte strateegia 2009–2017“ kaudu edendanud võõrkeelte õppimist ja õpetamist eri haridusastmetel ning mitteformaalses õppes. Selle aastaga võõrkeelte strateegia lõpeb ning uues „Eesti keelestrateegias 2018–2027“ on võõrkeeli käsitletud eesti keelega koos. Eesti keele ja võõrkeelte teemade ühine käsitlemine lubab keeleteemadega seostatumalt toimetada ning enam rõhutada mitmekeelsuse tähtsust.
Senise võõrkeelte strateegia võtmetegevusega jätkatakse ka uuel perioodil. Kvaliteetne varajane võõrkeeleõpe on hea keeleoskuse eeldusi, lai võõrkeelte valik koolides tagab Eestile vajaliku võõrkeelte oskajate hulga. Koostöös Goethe instituudi ja Prantsuse instituudiga on toetatud varast saksa ja prantsuse keele õpet. Koos Soome instituudiga on edendatud lähinaabrite keele õpet üldhariduskoolides. Nii varast võõrkeeleõpet kui ka võõrkeelte valiku suurendamist toetame edaspidigi.
Tõhusa keeleõppe nurgakiviks on pädevad ja entusiastlikud õpetajad. Senise võõrkeelte strateegia raames asutati 2009. aastal Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit, mis toetab keeleõpetajate erialast arengut ja populariseerib keeleõpet. Tulevikus võiks võõrkeeleõpetajad saada liidult veelgi suuremat tuge.
Kutsehariduses on tähtis pöörata tähelepanu võõrkeeleoskusele, mis on tööandjate sõnul kutseharidusega töötajate nõrk külg. 2015. aastast on koos Kutsekojaga täpsustatud mõningate kutsestandardite võõrkeelte­oskuse nõudeid, et seostada need paremini erialade vajadustega. Selle töö jätkamiseks on välja töötatud põhjalik juhendmaterjal.
Töö mitmekeelsuse edendamisel on pidev ja tööpõld lai. Rahul ei saa olla kitsa võõrkeelte valikuga paljudes Eesti koolides, kohati ebatõhusa võõrkeeleõppega ja selle tagajärjena kehva võõrkeeleoskusega. Arendamist vajavad võõrkeeleõpetajate erialased oskused ning tuge nende omavaheline koostöö.
Võõrkeelte heal tasemel valdamine on tänapäeval suur väärtus ja kuigi esmatähtis on tagada Eesti riigis hea eesti keele oskus, on vaja hoolt kanda ka meie elanike teiste suhtlusvahendite arendamise eest.