Adamson-Ericu muuseum tutvustab metsa- ja loodusmotiive Eesti kunstis

24. märtsil Adamson-Ericu muuseumis avataval näitusel „Puude taga on mets“ on eksponeeritud Leili Muuga, Enn Põldroosi, Olga Terri, Olav Marani ja teiste Eesti autorite metsa- ja loodusmaastikud koos 20. sajandi loomaskulptuuridega. Näitusele annab sarkastilise lõppakordi Edward von Lõnguse humoorikas videoteos.

Leili Muuga. Roheline liikumine. 1988‒2012. Õli. Eesti Kunstimuuseum

Väljapanek uurib metsa kui kultuurilise fenomeni kujunemise ja kinnistumise ühte peatükki hilisnõukogude perioodil – ajal, mil sai järjest selgemaks, et inimtegevus ja metsamajandus on ohustamas looduskeskkonna tasakaalu.

„Näituse idee on ajendatud viimastel aastatel peetud teravast avalikust arutelust Eesti metsade käekäigu ja heaolu üle. 1970.‒1980. aastatel oli metsaküsimus ühiskonnas samavõrd aktuaalne nagu praegu ja sellest annab tunnistust nii kunst kui ka laiemalt kogu kultuurivaldkond: raadios laulis Ruja „Tule metsa!“, lastekirjanduses aitasid loodust hoida Naksitrallid ja Kunksmoor. Sarnaselt aitas kujutav kunst metsa siduda siinse väärtusruumi ja kultuurilise enesemääratlusega,“ selgitas näituse kuraator Karin Vicente.

Hilisnõukogude perioodil kujutasid kunstnikud oma loomingus tihti metsa- ja loodusmotiive. Samal ajal tõstis pead aktivistlik looduskaitseliikumine, mis võitles metsamajandamise negatiivse mõju vastu, rajati kaitsealasid ning peeti nn soode- ja fosforiidisõdasid. Paljud Eesti kunstnikud on jäädvustanud vahetut looduskogemust või mälestuspilte neile olulistest metsadest, sageli inimtegevusest puutumata looduskooslustest oma ilus ja harmoonias. Nii mõnigi neist on kujutanud 1971. aastal Eesti esimese rahvuspargina rajatud Lahemaa loodust või teinud kummarduse metsade liigirikkusele, mille säilitamine oli üks looduskaitse murekohti 1970. aastatel, kui avaldati Eesti esimene punane raamat. Aga mets võib olla hoopis tunnetuslik kategooria, teatav meelelaad või psühholoogiline salapaik.

Näitus kutsub märkama puude taga metsa ehk tajuma suurt pilti – looduskeskkonna jätkusuutlikkus on suuresti kultuuriküsimus ning metsa tulevik sõltub sellest, millist kuvandit me ühiskonnana metsast loome.

Näituse raames saab kooligruppidele tellida haridusprogrammi ja oma sõpruskonnale giidituure nii eesti, inglise kui ka vene keeles. Lastega peresid aitavad väljapanekuga tutvumisel lõbusad töölehed ning kõik on oodatud meisterdama temaatilises Kunstikeldris.

Näituse kuraator on Karin Vicente, kujundaja Peeter Laurits, graafiline disainer Kätlin Tischler-Süld ja helikujundaja Veljo Runnel. Näitus valmis koostöös Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi ning Tartu Kunstimuuseumiga, näituse toetaja on Okka.

Näitus on külastajatele avatud 27. augustini 2023.