Ühendkuningriik või kahendkuningriik? 

MART KULDKEPP, ajaloolane ja skandinavist 

Mart Kuldkepp

Erakogu

Londonist Eesti meediat jälgides jääb silma kolm Suurbritanniaga seotud teemaringi, mida kajastatakse teistest sagedamini: esiteks kuninglik perekond, teiseks Brexit ja kolmandaks julgeolekuküsimused, mille sekka kuulub Briti vägede viibimine Eestis. Mingis mõttes on kõik kolm omavahel seotud. 

Kuninglikku perekonda räsivad skandaalid (nii prints Andrew’ kui ka Harry ja Meghani oma), samuti tuntakse viimasel ajal kõrgendatud huvi 95aastase kuninganna tervise vastu ning spekuleeritakse selle üle, milliseid poliitilisi raputusi võiks kaasa tuua tema siit ilmast lahkumine. Seesugune probleemipüstitus näitab, et Suurbritannia pole päris tavapärane XXI sajandi lääneriik, vaid sellele on omased teatavad eelmodernsed jooned. Ajaloost teame, et valitseja vahetumine on ikka keeruline aeg, mil võtab maad peataolek ning paljugi võib valesti minna. Pärilussõda Suurbritanniat ilmselt ei ähvarda, küll aga võib karta, et kuninganna kui ühendava sümboli äralangemine võib pingestada vastuolusid riigi sees ning anda surmahoobi Rahvaste Ühendusele, Briti impeeriumi mantlipärijaorganisatsioonile. 

Lõhestavat mõju Suurbritannia ühiskonnale avaldab jätkuvalt ka Brexit. Kuigi inimesed on kogu teemast surmani väsinud, kestavad 2016. aasta suvel toimunud emotsioonirohke rahvahääletuse järelmõjud ikka edasi. Šotlaste enamik teatavasti EList lahkumise poolt ei hääletanud ning sealne populaarne iseseisvuspartei on eriti tugevalt tagunud trummi Brexiti kui rahvusliku vägivalla vastu. Kui Brexit Suurbritanniale edaspidigi veskikiviks kaela jääb, võib tulemuseks olla Šotimaa iseseisvus. 

Eestist võiks neid arenguid jälgida teatava akadeemilise distantseeritusega, kui äreva julgeolekuolukorra taustal ei tekiks muret, et oma eriprobleemidega hõivatud britid ei suuda või ei taha enam mängida Euroopa julgeolekus rolli, mille täitmist neilt oodatakse. On karta, et soov leida Brexitile õigustus mingit laadi „globaalseks mineku“ ja Euroopast kaugenemise näol ning vajadus nii Suurbritanniat ennast kui ka Rahvaste Ühendust koos hoida peavad teostuma millegi arvelt. Kõik see tähendab, et Suurbritannia siseheitlustel on oma selge välispoliitiline mõõde ka Eesti jaoks.