23 05.8

Amatöörajalugu Stalingradi lahingust ei veena

Sotsiaalia Kaarel Piirim?

Selles peitub teose tugevus ja nõrkus. Hea on see, et Saksa ja Vene sõdurite, väejuhtide ja tsiviilisikute kirjad ja mälestused annavad ajaloosündmusele inimliku mõõtme, mis …

23 05.8

Vestard Šimkus ja Chick Corea

Muusika Igor Garšnek

Läinud nädalal toimus pea üheaegselt kolm hooaja lõppkontserti: oma sessioonile panid punkti Eesti Kontsert (15. V) ja ERSO (16. V) ning ka muusikaõhtu sarjast „Klaveripalavik” Mustpeade majas …

23 05.8

Imikupõlvel pole garantiid

Sotsiaalia Aet Annist

Kuid suhtumine imikupõlve erineb ühiskonniti. Globaalmajanduse tingimustes tähendab lapsepõlv arengumaadel võitlust nälja ja haigustega ning tööelu algab vanuses, kus meie lapsukesed end alles jonnihoogudes poepõrandail …

23 05.8

Muusikaelu ei koosne ainult kontserdielust

Muusika Toomas Velmet

Raske on panna diagnoosi: mis tõbi see ikkagi on, et vaikime kramplikult maha olulised sündmused? Ma muidugi usun, et keegi veel kirjutab muusikaajakirjadele sündmust põhjalikult …

23 05.8

Ühisuselt mõtlemisele

Sotsiaalia Ilmar Vene

Omaette nähtuse moodustavad kultuuriloos autorid, kes on hakanud kirjameesteks olude sunnil: kutsumuslik sõjamees võis lahingus nii raskesti haavata saada, et ta oma edasise elu, mis …

23 05.8

Saksa surmaihaluse poeesia – keeldumine elu peenrahast

Muusika Heili Vaus-Tamm

ERSO ja orkestri peadirigendi Nikolai Aleksejevi variant oli suhteliselt kahe jalaga maa peal – praktilisem, elutervem. Helilooja on teost nimetanud sümfooniaks lauludega. Siin on poeesia-teksti …

23 05.8

Allah vee alla ei näe!

Sotsiaalia Indrek Tarand

Seda laadi amüsantset pärimust võib välja noppida Eesti Sõjamuuseumi käimas ankeetküsitlusest eestlaste teenistuse kohta Nõukogude armees ja sõjalaevastikus. Kuid ka palju muud. Näiteks võime soovi …

23 05.8

Quadro Nuevo: tangost mille kõigeni

Muusika Kaur Garšnek, Eesti P?aleht

Instrumentaarium oli vähemalt sama rikkalik kui žanriline ampluaa. Peamiselt musitseeriti koosseisus akordion-saksofon-kontrabass-kitarr, mispuhul hääled eristusid üksteisest suure tämbraalse selgusega. Ent akordionist Andreas Hinterseher mängis paiguti …

23 05.8

Punaarmee eesti rahvusväeosad 1940–1956

Sotsiaalia Peeter Kaasik

Kui kõrvale jätta mõni tuhat vabatahtlikku (eeskätt Saksa armees), oli poole valik tingitud enamasti asjaolude kokkulangemisest. Need, kes olid Eesti Vabariigi lõpus aega teenimas, ning …

23 05.8

Lavaline energia ja muusikaline kogemus

Muusika T?Reimann

Nagu kava juba ütleb, oli latt seatud kõrgele. Sellega toimetulemiseks olid eeldused olemas: Lipinaitytė meeldiv lavaline energia, tema juhendaja professor A. Ficheri nõuanded ja Marje Lohuaru …

23 05.8

Peeter mäletab:

Sotsiaalia  

Kogu noorteaja ei saanud vere maitset suust ära. Dedovštšina oli kohutav, selle all kannatasid kõik noored. Mina olin kunagi tegelenud maadlusega (klassikalise maadluse I järk), …

23 05.8

Wagneri filosoofia, millele vint peale keeratud

Muusika Heili Vaus-Tamm

Richard Wagneri „Tristan ja Isolde” on kultuurisündmus, mis kujuneb proovikiviks nii teatrile kui publikule – et kuidas vastu võetakse ja kui pikk tuleb lavaelu. Et …