Selgunud on 2024. aasta riigi teaduspreemiate kandidaadid

Riigi teaduspreemiate komisjon kinnitas ettepanekud 2024. aasta teaduspreemiate määramiseks.

ELUTÖÖPREEMIA (kaks preemiat, á 40 000 eurot)

Kahele preemiale pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest on esitatud:

• Olav Aarna
• Irina Belobrovtseva
• Ene Ergma
• Toomas Karjahärm
• Jakob Kübarsepp
• Krista Loogma
• Tiiu Märss
• Tiia Tulviste
• Raivo Uibo
• Leo Võhandu

AASTAPREEMIATE (kaheksa preemiat, à 20 000 eurot) määramiseks on esitatud kaheksas teadusvaldkonnas järgmised ettepanekud:

Täppisteadused

• Viktor Abramov – Ternaarsed struktuurid geomeetrias, algebras ja teoreetilises füüsikas
• Jaan Aru – Aru ja tehisaru süsteemide sarnasuste ja erinevuste kaardistamine
• Juri Belikov ja Eduard Petlenkov – Keeruliste inimkesksete süsteemide juhtimise algoritmid
• Marco Patriarca ja Els Heinsalu – Komplekssüsteemide mitmekesisusest
• Aleksander Rebane (kollektiivi juht), Charles William Stark, Merle Uudsemaa, Aleksander Trummal, Meelis-Mait Sildoja, Jüri Pahapill – Multifooton-spektroskoopia kasutamine sümmeetria muutumisega seotud fundamentaalsete molekulaarsete nähtuste uurimiseks

Keemia ja molekulaarbioloogia

• Viljar Jaks – Kudede regeneratsioon ja rakuväline maatriks
• Aivar Lõokene – Meetodid vererasvade regulatsioonimehhanismide uurimiseks ja hüpertriglütserideemia ravimiarenduseks
• Peep Palumaa – Vase metabolism ja selle regulatsiooni võimalused
• Margus Varjak – Viiruse ja peremeesraku vahelised koosmõjud kaasasündinud immuunsuse vaatenurgast

Tehnikateadused

• Muhammad Mahtab Alam – Excellence in Communication Technologies (Tipptasemel sidetehnoloogiad)
• Targo Kalamees – Elamufondi tervikrenoveerimine ja niiskusturvalisuse tagamine inimeste elukvaliteedi parandamiseks ja hoonete keskkonnamõju vähendamiseks
• Ilona Oja Acik, Malle Krunks, Atanas Katerski ja Nicolae Spalatu – Anisotroopsetel õhukesekilelistel absorbermaterjalidel põhinevad päikesepatareid: disain ja säästlike tehnoloogiate arendus
• Dmitri Vinnikov (kollektiivi juht), Andrei Blinov, Andrii Chub, Oleksandr Husev – Topoloogiat muutva juhtimisega innovaatilised jõuelektroonikasüsteemid

Arstiteadus

• Reet Mändar – Mikroobiökoloogialt kliinilisele praktikale
• Aare Märtson ja Katre Maasalu – Ortopeediliste haiguste molekulaarsed mehhanismid ja käsitlus

Geo- ja bioteadused

• Carlos Pérez Carmona (kollektiivi juht), Meelis Pärtel, Riin Tamme ja Aurèle Éric Toussaint – Globaalne käsitlus erinevate elustikurühmade funktsionaalsest mitmekesisusest
• Margit Heinlaan – Plastisaaste keskkonnamõju ja kuidas seda hinnata
• Lauri Laanisto ja Giacomo Puglielli – Erinevate abiootilise stressi faktorite koostalumine ja selle kujunemine puittaimedel
• Georg Martin (kollektiivi juht), Liina Pajusalu, Gerli Albert, Jack Royd Hall, Kaire Torn, Arno Põllumäe, Anneliis Kõivupuu, Tiina Paalme – Muutuva kliima mõju Läänemere põhjataimestiku struktuurile ja rollile süsinikuringes
• Ülo Väli ja Paweł Mirski – Röövlindude liikumisökoloogia rakendamine maastike funktsionaalse mitmekesisuse kaitseks lokaalsel ja globaalsel tasandil

Põllumajandusteadused

• Evelin Loit-Harro ja Liina Talgre – Viljelusviisi ja vahekultuuride mõju saagile, kvaliteedile ja mulla mikroorganismidele
• Reimo Lutter – Juurkonkurents majandatavates metsaökosüsteemides
• Mati Roasto – Loomadelt inimestele üle kanduvad toidupatogeenid toidu tootmise, töötlemise ja tarbimise ahelas: rahvatervisele avalduvad riskid ning ohu minimeerimise ja/või vältimise võimalused
• Kalev Sepp ja Miguel Villoslada – Mehitamata õhusõidukitelt tehtava kaugseire ja ökosüsteemi teenuste modelleerimise edusammud põllumajanduses
• Eve Veromann – Innovaatilise RNAi tehnoloogia arendamine ja looduse hüvede rakendamine jätkusuutlikus põllumajanduses

Sotsiaalteadused

• Indrek Ibrus – Meediainnovatsiooni, digikultuuri ning kultuuriandmete uuringud
• Hannaliis Jaadla, Kersti Lust, Mark Gortfelder, Martin Klesment – Ühiskonna demograafiline ja sotsiaalmajanduslik uuenemine: pikaajaliste muutuste isikupõhine analüüs
• René Mõttus – Isiksusepsühholoogia uuemad arengusuunad
• Kadri Männasoo (kollektiivi juht), Simona Ferraro, Heili Hein, Artjom Saia, Helery Tasane  – Konkurentsivõimeline, kaasav ja kestlik majandus

Humanitaarteadused

• Tõnno Jonuks – Religiooni materiaalsus Eesti usundiuurimises
• Kersti Markus – Eesti ja Läänemere regiooni keskaegset visuaalkultuuri käsitlevad tööd
• Urmas Nõmmik – „Die Erzelternerzählungen im Lichte höfischer Erzählkunst“/ „Esivanemate lood õukonna pajatamiskunsti valguses“
• Eva Piirimäe – Euroopa taassünd ja valgustuse poliitika: Johann Gottfried Herder ajaloolises, retseptsiooniloolises ja tänapäevases kontekstis
• Andreas Ventsel ja Mari-Liis Madisson – Poliitika-semiootika, infomõjutustegevuse ja vandenõuteooriate semiootiline analüüs

Preemiate väljaandmise otsustab Vabariigi Valitsus veebruari alguses. Preemiad antakse pidulikult üle vabariigi aastapäeva tähistamise raames. Sellel aastal antakse riigi teaduspreemiad välja 34. korda.

Komisjon ootas konkursile ettepanekuid 16. detsembriks 2023.

Ettepanekuid preemia määramiseks võivad esitada ülikoolide ning positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste teadusnõukogud, Eesti teaduste akadeemia akadeemikud, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Teenusmajanduse Koda.