Seletuskiri EKI sõnastikureformi puudutava arupärimise kohta

Sirp/Artiklid/Keel

04 06.21
Seletuskiri EKI sõnastikureformi puudutava arupärimise kohta

Keel

Eesti Keele Instituut (EKI) on välja kuulutanud sõnastikureformi. Selle lõpuks, 2025. aastaks, ilmub ÕS osana uuest veebipõhisest ühendsõnastikust (Sõnaveeb), mille aluseks on eesti keele seletav sõnaraamat. ÕSi kui kirjakeele normi kajastavat sõnaraamatut …
04 06.21
Mis on „neutraalse“ keelearenduse tegelik eesmärk?

Keel AILI KÜNSTLER

Nagu kõrvalleheküljel näha, kinnitab sõnastikureformi algatanud EKI direktor Arvi Tavast jätkuvalt, et tegu on vaid tehnilise innovatsiooniga. Sõnaveebis juba tehtud muudatused (nt sisuvahe eiramine: autorsus=autorlus; senine ametniku soovitussõnastiku selge põhjendus „autorsus, autoriks …
04 06.21
Vastus pöördumisele seoses EKI algatatud sõnastikureformiga

Keel

Eesti Keeletoimetajate Liit Teie: 21.04.2021 Jakobi 2 51005 Tartu Meie: 20.05.2021 nr 1-9/21/41-2 Täname põhjaliku pöördumise eest. Rõõm on näha, et ambitsioonikalt sõnastikureformiks nimetatud edusamm leksikograafide ja terminoloogide töös on saanud ka …
23 04.21
Kinnikeevitatud kõnekeel

Keel Madli Vitismann

Arvi Tavasti artikli „Taaskasutus on popp!“ järgi oli arvata, et seal kirjeldatud meetodiga saavutatakse Sõnaveebis vigade taaskasutus. Nüüd on näha, et nii saab vigu juurdegi.

Merekeele nõukoja koosolekuil võib kuulda naerupahvakuid, kui keegi toob ajakirjandusest näite meresõna valetarvituse kohta – kujutlusvõime …
16 04.21
Viivi Maanso 12. I 1929 – 11. IV 2021

Keel

Lahkunud on emakeeleõpetuse alustala ja hing, Tallinna ülikooli emeriitdotsent Viivi Maanso, kes elas ja töötas parema emakeeleõpetuse nimel: arendas emakeeleõpetuse metoodikat, koostas õpivara ja juhendas põlvkondade kaupa emakeeleõpetajaid. Viivi Maanso (sünd Telliskivi) …
26 03.21
Eesti teaduskeel – üleilmse teadmusrikkuse osa

Keel PEEP NEMVALTS

Sõnasõnaline tõlge ega toorlaenud ei suuda kunagi täpipealt vahendada ühes keeles avalduvat loomupärast tunnetust mis tahes teises keeles.

Võistluse „Keeletegu 2020“ 16. märtsil välja kuulutatud peaauhind artiklikogumikule „Eesti teaduskeel keelterikkas teadusmaailmas“ on tunnustus kõigile …
12 03.21
Keeletoimetaja muutuste ristteel

Keel HELIKA MÄEKIVI, RIINA REINSALU

Ehkki keeletoimetajat rõõmustavad kiiremad muutused keelekorralduses, on tähtis leida tasakaal korrastatuse ja vabaduse vahel.

Sügisest alates on kogunud hoogu arutelu seniste ja tulevaste keelekorralduspõhimõtete üle. Teemat on käsitletud päevalehtedes, Vikerraadio …
26 02.21
Inglispärase grammatika pealetung

Keel VÄINO KLAUS

Kõnekeel võib muutuda, kuid kõik see ei pea jõudma kirjakeelde, olgu põhjuseks võõrmõju, kõnekeelsus, keeletunde lõdvenemine, teadmatus, lohakus või koguni mood.

Inglise keele sõnavaralistest mõjudest kirjutajad on ikka kinnitanud, et meie kirjakeel ohus ei ole, sest muutused …
19 02.21
Pärimusmuusika on õhus – ju siis murdekeelgi

Keel AILI KÜNSTLER

Jüri Viikberg: „Eesti murded on grammatilise struktuuri ja sõnavara poolest eluterved, kuid elujõulisemad on need, mida räägitakse piltlikult öeldes kodus, koolis ja kirikus.“

Wiedemanni auhinnaga tunnustatud Jüri Viikberg on uurinud eesti keele kontakte, murdeid, sugulaskeeli, väliseestlaste keelekasutust ja alamsaksa …
29 01.21
Muutuv ÕS

Keel MARGIT LANGEMETS, PEETER PÄLL

Uus õigekeelsussõnaraamat sünnib meie kõigi silme all EKI ühendsõnastikus ehk Sõnaveebis.

2018. aastal tähistasime Eesti Keele Instituudis eesti õigekeelsussõnaraamatu 100 aasta juubelit, mispuhul korraga nägi ilmavalgust kaks …
18 12.20
Liikuvuse liigutamine

Keel PEEP NEMVALTS

ÕSis ja Sõnaveebis esitatud liikuvuse kahe põhitähenduse paigastliigutamine ja hajutus ähmastab asjatult uute tähenduste külgepookimisega selget eestikeelsust.

Merekeele nõukoja liikme Madli Vitismanni tõdemus „Hiljuti ilmutas riigikogu eksliku tõlkevaste tõrjumisel keeletunnet ja jättis transpordivaldkondade ühendameti Liikuvusametiks nimetamata“1 on häirinud insener Raul Vibot.2 Tema vastulausest ilmneb, et inseneriõppes nagu enamikul kõrghariduse …
18 12.20
Kommentaar – Kaup pole subjekt

Keel MADLI VITISMANN

Raul Vibo kirjutab eelmises Sirbis: „Liikuvusameti tegelik eesmärk on just nimelt liikuvuse kui subjekti (inimene või kaup) iseseisva liikumisvõime tagamine parimal moel.“ Siinkohal oleme eri meelt: inimene on küll subjekt, aga kaup …

Seletuskiri EKI sõnastikureformi puudutava arupärimise kohta

Mis on „neutraalse“ keelearenduse tegelik eesmärk?

Vastus pöördumisele seoses EKI algatatud sõnastikureformiga

Kinnikeevitatud kõnekeel

Viivi Maanso 12. I 1929 – 11. IV 2021

Eesti teaduskeel – üleilmse teadmusrikkuse osa

Keeletoimetaja muutuste ristteel

Inglispärase grammatika pealetung

Pärimusmuusika on õhus – ju siis murdekeelgi

Muutuv ÕS

Liikuvuse liigutamine

Kommentaar – Kaup pole subjekt

Loe Sirpi!

Uudised

Pressiteade

Leia veel huvitavat lugemist

Keel

Seletuskiri EKI sõnastikureformi puudutava arupärimise kohta

Mis on „neutraalse“ keelearenduse tegelik eesmärk?

Vastus pöördumisele seoses EKI algatatud sõnastikureformiga

Kinnikeevitatud kõnekeel

Viivi Maanso 12. I 1929 – 11. IV 2021

Eesti teaduskeel – üleilmse teadmusrikkuse osa

Keeletoimetaja muutuste ristteel

Inglispärase grammatika pealetung

Pärimusmuusika on õhus – ju siis murdekeelgi

Muutuv ÕS

Liikuvuse liigutamine

Kommentaar – Kaup pole subjekt

Loe Sirpi!

Värsked artiklid

Uudised

Pressiteade

Leia veel huvitavat lugemist

Külgpaneeli navigatsioon