Väikekeel – kellele ja milleks? Kas ja kuidas päästa hääbuvat keelt?

Keel JÜRI VIIKBERG

Väikseid keeli ei ole olemas. Kõigil keeltel, sealhulgas väikekeeltel ehk väikese kõnelejaskonnaga keeltel, on maailmas oma koht ja eluõigus.

Konverentsi „Väikekeelte võimalused kirjanduses, kultuuris ja ühiskonnas“* lõpetas 11. veebruaril vestlusring „Väikekeel – kellele ja milleks? …

Mare, õpetaja ja teadlane

Keel TIIT HENNOSTE

Keeletehnoloog Mare Koitu on huvitanud ennekõike inimese suhtlus arvutiga, loomuliku dialoogi modelleerimine.

Selle aasta Wiedemanni auhinna sai Mare Koit, kes läheb ajalukku esimese Eesti ja Tartu ülikooli keeletehnoloogia …

Sõnadest ei saa isu täis ehk Elukestva emakeeleõppe kaitseks

Keel HILLE SALUÄÄR

„Küll sa oled kõhnake,“ sõnas Kuumees. „Kas sa tahaksid midagi süüa?“ „Jaa!“ vastas tiiger. „Mulle maitseksid …

Eesti keelekorralduse sasipuntrad

Keel PEEP NEMVALTS

Praegune süsteemitu „keelekorraldus“ ei taga ühtlust-selgust ega aita teadmatusest levinud keelendimuudatuste abil keelekasutust korrastada, veel vähem rikastada.

Novembris peetud XVII muutuva keele päeva (korraldajad TLÜ ja TÜ: Reili Argus, Helle Metslang, Ilona Tragel) …

Keelesõel tööle! ehk Eesti keel võõrkeelena

Keel LINNAR PRIIMÄGI

Riigikogu eesti keele õppe probleemkomisjonis istuti ja räägiti, ilma et oleks eristatud, mida nüüdses Eesti Vabariigis saab muuta ja mida ei saa.

Esimene rahvatarkus ütleb, et selgita välja, mida saab muuta ja mida ei saa. Nende teistega ära …

Koroonaaja „kõrge“-pandeemia

Keel AIRI KAPANEN

On asju, mis ei muutu: hulk ja kõrgus on kaks täiesti eri asja ning seda teab iga insener ja majandusinimene ning ka I klassi laps – vaatasin õppekavast järele.

„Vaata-vaata! Seal kõrgel traadi otsas istub kõrge arv linde!“ – „Kas tahtsid öelda, et neid on …

Kas keeletoimetaja ameti koht on ajaloo prügikastis?

Keel AILI KÜNSTLER

Maria Mölder: „Ei tule arvata, et kui teksti toimetatakse, siis on see kuidagi solvav või näitab autorile koha kätte. Sugugi mitte. Praegu küll ei paista, et keeletoimetajad võiksid osutuda ebavajalikuks.“

EKIs käivitatud sõnastikureformi1 tutvustati vaid tehnilise uuendusena. Nüüdseks on ilmne, et tegu on seniste keelekorralduspõhimõtete asendumisega. …

Pealelend – Helika Mäekivi, Eesti Keeletoimetajate Liidu esimees

Keel AILI KÜNSTLER

Viimane keeletoimetaja kutse­eksam toimus selle aasta 30. augustil. Kas EKI keelekorralduspõhi­mõtete muutumine mõjutas ka eksamikorraldust? Vaatasime …

Toimetajaauhind Mart Oravale

Keel

Selgunud on Edvin ja Lembe Hiedeli nimelise toimetajaauhinna tänavune laureaat. Auhinna on pälvinud Mart Orav. Mart …

Põhiseadus, selle preambul ja eesti keel

Keel ILMAR TOMUSK

Riigikogu peaks kõigi seaduste juures kaaluma, kas need toetavad põhiseaduse preambulis nimetatud Eesti riigi olemasolu mõtet. Ja seda mitte ainult keele ja kultuuriga seotud seaduste puhul.

Iseseisvuse taastamisest on möödunud kolmkümmend aastat, peaaegu sama vana on ka meie praegune põhiseadus: selle kolmekümnendat …

Normikeel ja ühiskeel – eesti keel

Keel REILI ARGUS

Reet Kasik: „Normitud kirjakeel on üks eesti keele variantidest ega saa kuidagimoodi takistada muude keelevariantide arengut või vähendada keele variatiivsust.“

Keelehuvilisel on maikuust saadik võtta keeleteadlase Reet Kasiku 20 aasta jooksul ilmunud keeleteemalisi kirjutisi koondav kogumik …