Tartu Kunstimuuseumis „Kui magatud unest saaks midagi aru? Töid Prinzhorni ja Kondase keskuse kollektsioonist”

17. juunist saab Tartu Kunstimuuseumis külastada näitust „Kui magatud unest saaks midagi aru? Töid Prinzhorni ja Kondase keskuse kollektsioonist”.

Jane Grier ehk Miss G. (1856–1902) „Tikitud taskurätik” (1897) Prinzhorni kollektsioon.

17. juunist saab Tartu Kunstimuuseumis külastada näitust „Kui magatud unest saaks midagi aru? Töid Prinzhorni ja Kondase keskuse kollektsioonist”.

[caption id="" align="alignnone" width="388"] Jane Grier ehk Miss G. (1856–1902) „Tikitud taskurätik” (1897) Prinzhorni kollektsioon.[/caption]

Väljapanek tutvustab 20. sajandi alguse murrangulist aega nii psühhiaatrias kui ka kunstiloos, tuues välja ajaloolised sidemed Tartu ja Heidelbergi vahel. Heidelbergis, Prinzhorni muuseumis asub üks suurimaid kollektsioone psühhiaatriliste patsientide loodud kunstiteostest, mis on sündinud enne kaasaegse psühhofarmakoloogiliste ravimite kasutuselevõttu. Esmakordselt Eestis on võimalik näha selle harukordse kollektsiooni originaale. Samuti eksponeeritakse esimest korda 20. sajandialguse Tartu psühhiaatriliste patsientide joonistusi. Ajalooliste teoste kõrval on väljas tänapäevane autsaiderkunst Kondase keskuse kogust, luues dialoogi eri ajastute ja regioonide vahel.

Teadusliku psühhiaatria rajaja professor Emil Kraepelin (1856–1926), Tartu ülikooli eksperimentaalpsühholoogia labori looja, töötas aastatel 1886–1891 Tartu ülikoolis, seejärel 1891–1903 Heidelbergi ülikoolis. Nii Tartus kui Heidelbergis juhtis ta ülikooli psühhiaatriahaiglat ning oli üks esimesi, kes vaatles ja säilitas sealsete patsientide tehtud joonistusi ning käsitööd haigusloo osana. Neid seoseid silmas pidades on kuraatorid teinud valiku Prinzhorni kogu vanimast, Kraepelini-aegsest kihistusest, millest osa eksponeerimisele tulevaid teoseid pole Heidelbergis asuv muuseum kunagi varem välja laenanud.

Lääne psühhiaatrias on patsientide eneseväljendusaktidesse suhtutud erinevalt, vahel ka üsna vastukäivalt. Ühelt poolt oli neil laiemale kunstielule positiivne mõju: 20. sajandi alguses ringelnud ekspressionismi teooriad aitasid jõuda vaimuhaiglates loodud kunsti psühhiaatrite poolse tunnustamiseni, mis kajastus näiteks selles, et säilitamiseks valiti spontaansema väljenduslaadiga teoseid. Tänu kunstiajaloolase ja psühhiaatri Hans Prinzhorni 1922. aastal ilmunud raamatule „Vaimuhaigete pildiloome” ajas see kunst siirdeid mitmetesse avangardistlikesse vooludesse, mõjutades kunstipilti kuni tänaseni. Teiselt poolt  nägid totalitaarsed ühiskonnad selles vaid negatiivset. Mõned teosed Prinzhorni kollektsioonist leidsid oma koha ekspressionismi kõrval Natsi-Saksamaa degenereerunud kunsti Entartete Kunst rändnäitusel (1937–1941), kus neid kasutati avangardismi patoloogilisuse tõestusena. Sellises suhtumises polnud midagi uudset, sest nii mitmedki vanema põlvkonna psühhiaatrid, teiste hulgas ka Kraepelin pidasid oma patsientide loomingut mandumise ilminguks.

Olgu tegemist psühhiaatrilise või kunstilise vaatepunktiga, on ravi- ja hoolekandeasutustes loodud kunst säilitanud paljuski oma sõltumatu positsiooni.  Näitus vaatleb 100 aasta jooksul toimunud arenguid, katkestusi ja tagasilööke, pakkudes mõtteainet institutsionaalse tõrjutuse, „sees- ja väljasolija” seisundi suhtelisuse, katki minemise ja terveks olemise, unenäolisuse ja tegelikkuse õhkõrna piiri kohta nii kogu ühiskonnas kui ka kunstimaailmas.

Kuraatorid: Mari Vallikivi ja Eva Laantee Reintamm

Näitusel eksponeeritavate autorite seas on Georg Goob (1865–1898), Jane Grier („Miss G.”; 1856–1902), Johann Knopf (1866–1910), Joseph Alois Gottlieb Maier (1862–1925), Anna Marie Lieb (1844–?), Michael Kolb (u. 1827–1881), Anonym (Fall 240), Stefanie Richards, Baronin Zerheimb (1856–1920), Alois Dallmayr (1883–1940), Heinrich Mebes (1842–1918), August Natterer (1868–1933).

Graafiline disain: Joonas Rumvolt ja Kärt Einasto

Tõlkijad: Peeter Talvistu ja Carl Philip Laantee Reintamm

Koordinaatorid: Kristlyn Liier ja Indrek Grigor

Teoste laenajad: Sammlung Prinzhorn, Kondase keskus ja Tartu Ülikool.

Erilised tänud: Prof. Thomas Röske, Prof. Jüri Allik, Ingrid Litzinger, Sarah Debatin, Torsten Kappenberg, Eva Fastenau, Indrek Linnuste, Margus Rebane, Maarika Pällo, Lauri Pärna, Annika Vihmann.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

Näitus jääb avatuks kuni 15. oktoobrini 2023.

Väljapanek tutvustab 20. sajandi alguse murrangulist aega nii psühhiaatrias kui ka kunstiloos, tuues välja ajaloolised sidemed Tartu ja Heidelbergi vahel. Heidelbergis, Prinzhorni muuseumis asub üks suurimaid kollektsioone psühhiaatriliste patsientide loodud kunstiteostest, mis on sündinud enne kaasaegse psühhofarmakoloogiliste ravimite kasutuselevõttu. Esmakordselt Eestis on võimalik näha selle harukordse kollektsiooni originaale. Samuti eksponeeritakse esimest korda 20. sajandialguse Tartu psühhiaatriliste patsientide joonistusi. Ajalooliste teoste kõrval on väljas tänapäevane autsaiderkunst Kondase keskuse kogust, luues dialoogi eri ajastute ja regioonide vahel.

Teadusliku psühhiaatria rajaja professor Emil Kraepelin (1856–1926), Tartu ülikooli eksperimentaalpsühholoogia labori looja, töötas aastatel 1886–1891 Tartu ülikoolis, seejärel 1891–1903 Heidelbergi ülikoolis. Nii Tartus kui Heidelbergis juhtis ta ülikooli psühhiaatriahaiglat ning oli üks esimesi, kes vaatles ja säilitas sealsete patsientide tehtud joonistusi ning käsitööd haigusloo osana. Neid seoseid silmas pidades on kuraatorid teinud valiku Prinzhorni kogu vanimast, Kraepelini-aegsest kihistusest, millest osa eksponeerimisele tulevaid teoseid pole Heidelbergis asuv muuseum kunagi varem välja laenanud.

Lääne psühhiaatrias on patsientide eneseväljendusaktidesse suhtutud erinevalt, vahel ka üsna vastukäivalt. Ühelt poolt oli neil laiemale kunstielule positiivne mõju: 20. sajandi alguses ringelnud ekspressionismi teooriad aitasid jõuda vaimuhaiglates loodud kunsti psühhiaatrite poolse tunnustamiseni, mis kajastus näiteks selles, et säilitamiseks valiti spontaansema väljenduslaadiga teoseid. Tänu kunstiajaloolase ja psühhiaatri Hans Prinzhorni 1922. aastal ilmunud raamatule „Vaimuhaigete pildiloome” ajas see kunst siirdeid mitmetesse avangardistlikesse vooludesse, mõjutades kunstipilti kuni tänaseni. Teiselt poolt  nägid totalitaarsed ühiskonnad selles vaid negatiivset. Mõned teosed Prinzhorni kollektsioonist leidsid oma koha ekspressionismi kõrval Natsi-Saksamaa degenereerunud kunsti Entartete Kunst rändnäitusel (1937–1941), kus neid kasutati avangardismi patoloogilisuse tõestusena. Sellises suhtumises polnud midagi uudset, sest nii mitmedki vanema põlvkonna psühhiaatrid, teiste hulgas ka Kraepelin pidasid oma patsientide loomingut mandumise ilminguks.

Olgu tegemist psühhiaatrilise või kunstilise vaatepunktiga, on ravi- ja hoolekandeasutustes loodud kunst säilitanud paljuski oma sõltumatu positsiooni.  Näitus vaatleb 100 aasta jooksul toimunud arenguid, katkestusi ja tagasilööke, pakkudes mõtteainet institutsionaalse tõrjutuse, „sees- ja väljasolija” seisundi suhtelisuse, katki minemise ja terveks olemise, unenäolisuse ja tegelikkuse õhkõrna piiri kohta nii kogu ühiskonnas kui ka kunstimaailmas.

Kuraatorid: Mari Vallikivi ja Eva Laantee Reintamm

Näitusel eksponeeritavate autorite seas on Georg Goob (1865–1898), Jane Grier („Miss G.”; 1856–1902), Johann Knopf (1866–1910), Joseph Alois Gottlieb Maier (1862–1925), Anna Marie Lieb (1844–?), Michael Kolb (u. 1827–1881), Anonym (Fall 240), Stefanie Richards, Baronin Zerheimb (1856–1920), Alois Dallmayr (1883–1940), Heinrich Mebes (1842–1918), August Natterer (1868–1933).

Graafiline disain: Joonas Rumvolt ja Kärt Einasto

Tõlkijad: Peeter Talvistu ja Carl Philip Laantee Reintamm

Koordinaatorid: Kristlyn Liier ja Indrek Grigor

Teoste laenajad: Sammlung Prinzhorn, Kondase keskus ja Tartu Ülikool.

Erilised tänud: Prof. Thomas Röske, Prof. Jüri Allik, Ingrid Litzinger, Sarah Debatin, Torsten Kappenberg, Eva Fastenau, Indrek Linnuste, Margus Rebane, Maarika Pällo, Lauri Pärna, Annika Vihmann.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

Näitus jääb avatuks kuni 15. oktoobrini 2023.