HTMi veerg – Keeletehnoloogiline Eesti

Keele Infoleht Andero Adamson, HTMi keeleosakonna nõunik

Keeleressursside loomist, keeletehnoloogilise baastarkvara arendamist ja keeletehnoloogilise taristu eesti keelele kohandamist on haridus- ja teadusministeerium süstemaatiliselt toetanud alates 2006. aastast, kui loodi esimene keeletehnoloogiale pühendatud riiklik programm. On ilmselge: selleks et keel …

Milline on hea masintõlge?

Keele Infoleht MARK FIŠEL, Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi keeletehnoloogia dotsent

Hea tasemega masintõlke väljundi korral läheb tõlketöö järeltoimetamise korras kiiremini kui nullist tõlkimisel.

Enamik meist on kuulnud statistilise masintõlke teenuse Google Translate1 naljakatest tõlkenäidetest: ingliskeelne „iPhone case“ tõlgitakse eestikeelseks väljendiks „iPhone puhul“ ja „German course“ „Saksa muidugi“. Eestikeelse „sest tuisku ega tormi ei karda eesti rind“ tõlge sai küll …

Euroopa keelte eluvõimalus digiilmas

Keele Infoleht AILI KÜNSTLER

Kadri Vider: „Mis tahes inimkeele elujõud peitub ikkagi ainult tema kasutajates.“

Vastu peatset emakeelepäeva 14. märtsil tuleb möönda, et ühe miljoni kõnelejaga keele ellujäämiseks infotehnoloogilises maailmas on keeletehnoloogia ilmselt võtmetähtsusega küsimus. Praegu tegutsetakse riikliku teadus- ja arendustegevuse programmi „Eesti keele tehnoloogiline tugi (2006–2010)“ …

Küsib/Vastab: Maie Soll, Müncheni Euroopa Kooli pedagoogiline nõustaja

Keele Infoleht AILI KÜNSTLER

Aili Künstler: Kaitsesite 25. novembril Tartu ülikoolis ingliskeelse doktoritöö „Vene emakeelega õpilaste etniline identiteet Eestis haridusmuutuste tingimustes“, kus leiate, et 60% ulatuses eestikeelsele õppele üleminek ei ole takistanud Eestis elavate vene ema- …

Küsib/Vastab: Ilmar Tomusk, Keeleinspektsiooni peadirektor

Keele Infoleht AILI KÜNSTLER

Aili Künstler: Kas Eesti riigis pole piinlik uusimmigrantidelt ja venekeelseteltki infoedastamisel eesti keelt nõuda, kui eestikeelsed ise oma teosed ja üritused (etendus-, kunsti- ja muusikateosed, juba ka eestikeelsed teatrilavastused ja kontserdiprogrammid jms) …

Küsib/Vastab: Mart Rannut, keeleteadlane

Keele Infoleht AILI KÜNSTLER

Aili Künstler: Ikka kostab hääli (ka tagamõttega vähendada riigikeele oskuse nõudeid), et keeleoskus ei olegi nii oluline, sest võib vallata suurepäraselt keelt, kuid solidaarsusest riigi põhielanikkonnaga ei saa rääkida. Kui oluline on …

Küsib/Vastab: Eduard Odinets, Kultuuriministeeriumi ekspert, TLÜ lingvistikadoktorant

Keele Infoleht AILI KÜNSTLER

Aili Künstler: Kuulan alati huviga Ku­ku raadio saadet „Kirillitsas Eesti“. Näiteks 6. XI saates tegi aga nõutuks, kui saatejuhi Pavel Ivanovi arvates ei huvita suurt osa Tallinna venekeelseid lasnamäelasi üldse mitte miski ja sealsamas …

Eesti keele varamu

Keele Infoleht Helle Metslang, Jüri Valge, Anni Jürine

Alustatud on esimese suurte monograafiate sarjaga

27. novembril esitleti Tartu ülikoolis Reet Kasiku monograafiat „Sõnamoodustus“, esimest raamatut sarjas „Eesti keele varamu“. Sellega on alguse saanud kõigi aegade esimene suurte monograafiate sari, mis võtab kokku eesti keele läbiuurituse praeguse …

Rahvuskaaslaste programmil on mõju

Keele Infoleht Andero Adamson, Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik

17. ja 18. septembril peeti Tartu ülikooli Narva kolledžis kolmas rahvuskaaslaste programmi konverents, kus käsitleti mitmeid väliseestlastega seotud küsimusi. Konverentsil anti ülevaade väliseestlaskonna muutustest ja otsiti võimalusi, kuidas arendada riigi rahvuskaaslaste poliitikat, …

Tähelepanu – Emakeele Seltsi keeleviktoriin!

Keele Infoleht Koostanud Eva Saar

1. Naaberhõimud kasutavad üksteise kohta sageli oma väljendeid, näiteks liivlased on eestlasi kutsunud nimetusega sǭrli (saarlaste järgi), kihnlaste jaoks on mandrirahvas massakad. Kuidas nimetavad eestlasi setod? Miks? 2. Perekonnanimede panemise aegu sai …

Märkamatu töötaja kutsestandard

Keele Infoleht AILI KÜNSTLER

Kuna teksti sisu ilmneb vaid keeleliste vahendite kaudu, on keel mis tahes erialal õppija või töötaja tööriist, (keele)toimetaja ülesanne peaks olema seda vaid teritada.

Eesti Keeletoimetajate Liit on algatanud keeletoimetaja kutsestandardi koostamise, muu hulgas selleks, et korrastada ülikoolidest tööturule siirduvate keeletoimetajaks õppinute tegevusvälja: on ju ülikoolide õppekava seisukohalt oluline määratleda, mida keeletoimetaja oskama peab ning missugused …